Riigisisest ühistransporti korraldab ja rahvusvaheliste bussiliinide liinilubasid menetleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Rahvusvahelise ühistranspordi korraldamisega tegeleb Kliimaministeerium.
Riigisisene ühistransport
Ministeeriumina korraldame keskselt riiklikku ühistransporti ja koordineerime ühistranspordi planeerimist. Aitame luua olukorra, kus eri ühistranspordiliigid ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad üksteist ning pakuvad alternatiivi isiklikule sõiduautole.
Transpordisüsteemi planeerimisel tuleb läbivalt kõikidel planeerimistasanditel ja -asutustes (nii riigi kui ka kohalikus omavalitsuses) arvestada eri liikumisviiside prognoositud nõudlust, kuid lähtuda tuleb põhimõttest, et riik saab vajaduse korral nõudlust suunata seatud arengueesmärgi järgi, nt ühendusaja, majandus- või keskkonnakulu vähendamiseks.
Eesmärgist lähtudes tuleb lisaks valida transpordiviis, mida eelisarendada (maantee-, mere-, rööbas- või lennutransport vms, ühistransport, multimodaalsus, eratransport või jagatud liikuvus).
Linnadevaheliste (sh suuremate tõmbekeskuste vaheliste) ühenduste arendamisel vaadatakse maanteearendusi koos raudteeühendustega (kus võimalik, seal ka teiste transpordiliikidega). Iga kord kaalutakse, kas on otstarbekas arendada paralleelseid transpordiliike. Nt raudteekoridori läbilaskevõime ja kiiruste suurendamisel võib väheneda koormus paralleelselt kulgeval maanteel ja vastupidi.
Kõvakattega kohalikud teed on võrdselt olulised nii bussi kui ka autoga tööle minekuks, haridusele ja avalikele teenustele kättesaadavuseks ning kaubaveoks.
Autoga liikumise võimaluste tagamine on kriitilise tähtsusega hajaasustusega piirkondades, kus pole majanduslikult mõistlik pakkuda raudteeühendust ega tihedat bussiliiklust. Seetõttu tahab riik tagada kohalike tõmbekeskuste ja maakonnakeskuste head transpordiühendused,. Selle eesmärk on luua eeldused ettevõtluse arenguks kohalikes tõmbekeskustes ja neid ümbritsevates hajaasustusega piirkondades.
Ühistransport
Ühistransporti osutatakse taksoveo, juhuveo või liiniveo korras ja selle võib liigitada neljaks valdkonnaks, mida korraldavad erinevad asutused.
- Kohalikku ühistransporti korraldab kohalik omavalitsus. Suurimad liinivõrgud on Tallinnas ja Tartus. Maakohtade omavalitsustes kasutatakse kohalikku ühistransporti eelkõige õpilaste sõidutamiseks või sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamiseks.
- Regionaalset ühistransporti korraldab riik koos kohalike omavalitsustega ühistranspordikeskuste kaudu. Regionaalse ühistranspordi eesmärk on tagada ühendus kõige olulisema tõmbekeskusega, et inimesed saaksid seal tööl ja koolis käia ning pääseksid ligi sotsiaalteenustele.
- Üleriigiline ühistransport toimib kommertsalustel, mis ühendab eelkõige tõmbekeskuseid. Liinivõrk kujuneb vastavalt vedajate esitatud taotlustele, mida menetleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakond.
Taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine taksoveoks kohandatud sõidukiga. Taksovedu korraldab kohalik omavalitsus, kes väljastab taksoveolube ja taksoveo sõidukikaarte.
Juhuveo sõitjaid veetakse tellija või vedaja enda algatusel. Juhu- ja liiniveoks peab vedajal olema Euroliidu tegevusluba ning iga sõiduki kohta Euroopa Liidu tegevusloa tõendatud koopia.
1. jaanuarist 2012 võeti ühistranspordiloa asemel kasutusele Euroopa Liidu tegevusluba ning sõidukikaardi asemel tegevusloa tõestatud koopia. Nende saamiseks peab vedaja võtma ühendust Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga (ERAA). Seni väljastatud ühistranspordiload ja sõidukikaardid bussiveoks kehtivad tähtaja lõpuni.
Kõige olulisem ühistransporti ja sellega seotud aspekte reguleeriv õigusakt on ühistranspordiseadus.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium panustab saartega laevaühenduste tagamisse ja nende kvaliteedi tõstmisesse.
Ühendus Saaremaaga ja Hiiumaaga
2014. aasta detsembris sõlmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaliku teenindamise lepingu TS Laevad OÜ-ga ja OÜ-ga TS Shipping.
Lepingu alusel teenindavad ettevõtted Saaremaa ja mandri vahelist Virtsu-Kuivastu liini ning Hiiumaa ja mandri vahelist Heltermaa-Rohuküla liini 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2026.
Alates 1. jaanuarist 2018 korraldab Eesti maakondade vahelist parvlaevaühendust Transpordiamet.
Ühendus väikesaartega
Riik panustab jõudsalt ka väikesaarte laevaühenduste tagamisse ja nende kvaliteedi tõstmisesse.
Laevu on ehitatud selleks, et pidada ühendust Piirissaarega (laev Koidula), Abrukaga (laev Abro), Prangliga (laev Wrangö), Vormsiga (laev Ormsö), Ruhnuga (laev Runö) ja Kihnuga (laev Kihnu Virve).
Sadamad
Ühendust saartega peetakse enamikul liinidel riigile kuuluva äriühingu AS Saarte Liinid sadamate kaudu. Ettevõtte ülesanne on sadamaid hallata ja arendada ning kindlustada parvlaevaühendus mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid haldab 18 sadamat.
Regulaarühendust peetakse järgmiste sadamate kaudu: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare. Neist suuremates on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Saaremaa suurim kaubasadam on Roomassaare sadam, kus on välja ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele. Ringsu ja Naissaare sadamad on võimelised teenindama nii reisi- kui ka väikelaevu.
Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” kohaselt on raudteetransport peamine võimalus vähendada Eestis aegruumilisi vahemaid.
Reisirongiliikluse peamine eesmärk on pakkuda kiiret ja mugavat linnadevahelist ühistranspordiühendust. Reisirongiliiklusel on oluline roll transpordi arengukavas seatud eesmärgi täitmisel – lühendada maakonnakeskuste ühendusaeg Tallinnaga alla kolme tunni pikkuseks.
2014. aastal vahetati rongipark täielikult välja uute Stadler Flirt tüüpi rongide vastu. Pooled rongidest on elektrirongid ja teenindavad Harjumaa regionaalseid liine ning ülejäänud on diiselrongid, mis teenindavad üleriigilisi liine. Rongid kuuluvad Elronile, mis neid ka opereerib.
Perioodil 2006–2013 alustati raudtee rekonstrueerimistöödega (sealhulgas uute ooteplatvormide ehitus), et võimaldada reisirongiliikluse kiiruse viia kuni 120 km/h.
Perioodil 2014–2020 rekonstrueeriti selle eesmärgi täitmiseks osaliselt Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Tallinna-Paldiski ja Tallinn-Rapla vahelisi lõike.
Avaliku reisijateveo kvaliteedinõuded on kirjas teenuse osutamise lepingutes ning raudteetaristu ja -veeremi korrasolekut sätestavates õigusaktides, milles sõiduplaanid ja marsruudid on määratud kellaajalise täpsusega.
Vedaja peab tagama reisijate liiklusohutuse ja korrapärase teenindamise ning teavitama reisijaid operatiivselt reisirongi hilinemisest või ärajäämisest. Reisi ärajäämisel peab vedaja asendama reisijateveo muude transpordivahenditega, näiteks bussidega. Avalikuks kasutamiseks määratud raudteetaristu ja raudteeveeremi korrasolekut kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Viited
Riigisisesed rongireisid
Peatus.eeMarsruudiotsing
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetKontroll raudtee korrasoleku üle
Riigisisest liini teenindavas bussis, laevas ja rongis saab tasuta sõita
- laps, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks;
- laps, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud;
- puudega kuni 16-aastane isik;
- sügava puudega 16-aastane ja vanem isik;
- raske nägemispuudega isik;
- sügava või raske nägemispuudega isiku saatja;
- puudega isikut saatev juht- või abikoer.
Tasuta sõiduõiguse alus on ühistranspordiseaduse § 34.
Seotud viited
Viimati uuendatud 14.04.2026
