Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanded ja eesmärgid tulenevad ministeeriumi põhimäärusest.
Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees. Ministeeriumi juhib regionaal- ja põllumajandusminister, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President peaministri ettepanekul.
Ministeeriumi põhiülesanded
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
- vastutab regionaalpoliitika tervikliku elluviimise eest;
- tegeleb maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamise ja elluviimisega;
- koordineerib loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitsega seotud tegevusi;
- korraldab toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamist;
- korraldab põllumajandusteadus- ja arendustegevust ning põllumajandusharidust;
- koostab asjakohaseid õigusakte.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ajalugu algab 1918. aastast, kui moodustati Eesti Vabariik.
Päästekomitee 24. veebruari 1918. aasta päevakäsuga nr 5 määrati Ajutise Valitsuse koosseisu ka põllutöö- ja toitlusminister, kuid seoses Saksa okupatsioonivägede sissetungiga 1918. aasta veebruaris ei jõudnud ministeerium Ajutise Valitsuse koosseisus oma tegevust alustada. Seepärast loetakse ministeeriumi asutamise ajaks 12. novembrit 1918. aastal, kui pärast okupatsioonivägede lahkumist Maanõukogu Vanematekogu otsusega määrati põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot. Ministeeriumi asukohaks sai Wismari tänav 7 Tallinnas.
Eesti Ajutise Valitsuse Maanõukogu (Maapäev) 24. novembri 1918. aasta otsusega lahutati Põllutöö- ja Toitlusministeerium Põllutööministeeriumiks ja Toitlusministeeriumiks, põllutööministriks määrati Otto Strandmann ja toitlusministriks Jaan Raamot. Lai tn 39 // Lai tn 41 Tallinnas asuva hoone ostis Valitsus 1935. a märtsis ja samast aastast asus osa Põllutööministeeriumi osakondi Lai tn 39 // Lai tn 41 hoonesse. Põllutööministeerium tervikuna asus Lai tn 39 // Lai tn 41 hoonesse 1936. aastast.
1. septembrist 2015 muudeti Põllumajandusministeeriumi nime ning meist sai Maaeluministeerium.
Ministeeriumi nime muudeti uuesti 1. juulist 2023, mil meist sai Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Alates 1. jaanuarist 2024 kolis ministeerium üle ministeeriumite ühishoonesse aadressil Suur-Ameerika 1.
Austame teenetemärgiga nii ministeeriumi teenistujaid kui ka valitsemisala valdkondades tegutsevaid inimesi silmapaistvate teenete või tulemusrikka koostöö eest.
Teenetemärke annab ministeerium välja alates 2007. aastast (aastani 2015 Põllumajandusministeeriumina, aastatel 2015–2023 Maaeluministeeriumina, alates 2023. a juunist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumina).
Aastatel 2007–2013 andsime välja rukkililleõie kujulisi kuldseid, hõbedasi ja siniseid teenetemärke.
2013. aasta alguses võtsime varasemate rukkilillekujuliste teenetemärkide asemel kasutusele peprede ja viljaterade kujutistega kuldsed ja hõbedased teenetemärgid. Praegused teenetemärgid on kandiga sõõrikujulised rinnamärgid, mille pepredega väljal moodustavad viis tera viljapea.
Teenetemärgi andmise taotluse võib esitada kantsler, asekantsler, osakonnajuhataja, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse juht ning ministeeriumi koostööpartner.
Andmise ja kandmise kord
Teenetemärke anname üldjuhul kord aastas 24. veebruariks; samas võime teenetemärke anda ka muul ajal.
Teenetemärgi andmise otsustab minister, kes annab märgi üle ise või volitab selleks sobiva isiku.
Teenetemärgi andmise taotluse võib esitada kantsler, asekantsler, osakonnajuhataja, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse või hallatava riigiasutuse juht ning ministeeriumi koostööpartner.
Teenetemärki kantakse rinnal vasakul küljel.
Teenetemärkide andmise ja kandmise korra kehtestas põllumajandusminister käskkirjaga 11. veebruaril 2013. a.
Dokumendid
Kuldne teenetemärk
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk on kullatud, kandiga sõõrikujuline rinnamärk, mille pepredega väljal moodustavad viis tera viljapea.
Kuldse teenetemärgiga autasustame inimesi silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel.
Hõbedane teenetemärk
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk on hõbedast, kandiga sõõrikujuline rinnamärk, mille pepredega väljal moodustavad viis tera viljapea.
Hõbedase teenetemärgiga autasustame inimesi tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala asutuses või valdkonnas.
Teenetemärgid aastatel 2007–2013
Aastatel 2007–2013 andis toonane Põllumajandusministeerium välja siniseid, hõbedasi ja kuldseid teenetemärke.
Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk aastatel 2007–2013 oli rukkilille õie kujuline rinnamärk, mille kuldsel südamikul oli neli kuldset stiliseeritud viljavihku, millest kolmandal oli ka kuldne ääris. Kuldne teenetemärk anti silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel.
Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk aastatel 2007–2013 oli rukkilille õie kujuline rinnamärk, mille hõbedasel südamikul olevatest stiliseeritud viljavihkudest kaks esimest ja neljas olid kuldsed ning kolmas oli hõbedane kuldse äärisega. Hõbedane teenetemärk anti ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.
Põllumajandusministeeriumi sinine teenetemärk aastatel 2007–2013 oli rukkilille õie kujuline rinnamärk, mille sinisel südamikul olevatest stiliseeritud viljavihkudest kaks esimest ja neljas olid kuldsed ning kolmas oli sinine kuldse äärisega. Sinine teenetemärk anti ministeeriumi või tema valitsemisala riigiasutuse teenistujale silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Teenetemärgid aastatel 1993–2006
Aastatel 1993–2006 oli toonase Põllumajandusministeeriumi kõrgeim autasu medal "Kalevipoeg kündmas".
Medali kandidaadid olid
- ministeeriumi haldusala ettevõtete või asutuste töötajad, kes olid oma tegevusega saavutanud üldsuse tunnustatud tulemusi;
- teiste ettevõtete ja asutuste töötajad ning talupidajad põllumajandusele osutatud teenete eest;
- kutseala võistluste võitjad;
- pikaajaliselt ja tulemuslikult töötanud ministeeriumi töötajad (nt juubelite puhul).
Heinz Valgu kavandi järgi valmistatud medali esiküljel oli reljeef: Kalevipoeg atra hoidmas, paremal lind lendamas. Medali materjal oli metallisulam (punane vask, stantsitud), läbimõõt 6 cm, paksus 3 mm, ülaääres kinnitusaas. Karp puidust, orgaanilisest klaasist kaanega.
1966–1992 kasutati tunnustamiseks nii medalit "Kalevipoeg kündmas“, mälestusmeenet "Kuldne viljapea" kui ka medalit "Au põllumehe tööle". Autasusid andsid välja ministeeriumi eelkäijad Eesti NSV Põllumajanduse Ministeerium (1947–1983), Eesti NSV Agrotööstuskoondis (1983–1985), ENSV Riiklik Agrotööstuskomitee (1986–1989). Medalit "Kalevipoeg kündmas" jagati aastatel 1966–2006 kokku 1175 tükki, mälestusmeenet "Kuldne viljapea" 89 tükki ja medalit "Au põllumehe tööle" 262 tükki.
Regionaalarengu auhind ehk regionaalmaasikas antakse välja kord aastas hea mõjuga väljapaistva tegevuse eest regionaalvaldkonnas.
Auhind võidakse anda:
- väljapaistva tegevuse eest regionaalvaldkonnas, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus (on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid);
- väljapaistva tegevuse eest regionaalvaldkonnas, mis on muul moel oluliselt aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele;
- väljapaistva tegevuse eest, millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.
Auhinna statuut ja laureaadid
