Nutri-Score

Kui vaadata näiteks leibade kategooriat ja allolevaid näiteid, siis rukkileib võib saada hinnanguks A, B või C. Must leib võib saada allolevate toodete näitel hinnanguks B või C. Hinnang sõltub konkreetsest tootest ja selle koostisest:

Sageli tõstatub küsimus, miks saavad külmutatud friikartulid rohelise hinnangu. Hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis sisaldub. Hilisemat valmistusviisi ei arvestata. Sama kehtib ka praegu pakendil esitatava toitumisalase teabe kohta. Taaskord sõltub lõplik hinnang konkreetsest tootest ja selle koostisosadest. Kõik friikartulid ei saa rohelist hinnangut – friikartulil ja friikartulil on vahe. Samuti ei pruugi rohelist hinnangut saada ka muud külmutatud kartulitooted, näiteks külmutatud kartulisektorid. Üldiselt saavad parema hinnangu tooted, mille kartulisisaldus on suurem ja mis ei sisalda lisatud soola:

Tooted, mis sisaldavad lisatud suhkruid ja/või soola, ei saa üldiselt Nutri-Score’i skaalal rohelist hinnangut. Arvutatud näidete põhjal saab hinnanguks A üksnes maapähklitest valmistatud toode. Ülejäänud tooted sisaldavad ka lisatud suhkrut ja/või soola, mistõttu on ka hinnang kehvem:

Rasvane kala võib saada rohelise hinnangu. Näiteks saab värske lõhefilee A, kuid soolatud lõhe saab sõltuvalt soolasisaldusest madalama hinnangu:

Ka näiteks kuumtöötlemata ja maitsestamata heeringafilee saab rohelise hinnangu, kuid heeringast valmistatud tooted, mis sisaldavad lisatud soola ja teisi koostisosi, saavad võrreldes maitsestamata ja kuumatöötlemata tootega madalama hinnangu:

Kalapulkade puhul sõltub hinnang samuti konkreetsest tootest ja selle koostisosadest. Kalapulkade hinnang võib varieeruda mitme tähe ja värvi vahel:

Arvutatud näidete põhjal saavad rohelise B oliiviõli ja rapsiõli. B on õlide kategoorias parim võimalik hinnang. Õlide kategoorias mõjutab hinnangut kõige enam küllastunud rasvhapete sisaldus:

Magusainet (nt aspartaami, sukraloosi, stevioolglükosiide) sisaldavad joogid saavad parimal juhul hinnanguks C. Nii ka näiteks „dieetkoola“. Kui jook sisaldab lisaks magusainele lisatud suhkruid, saab toode hinnanguks D või E. Mahl (puuviljasisaldus 100%) saab üldiselt hinnanguks C ja seda märkimisväärse suhkrusisalduse tõttu. Vähendatud suhkrusisaldusega mahlad saaksid hinnanguks rohelise B. Seega ei vasta tõele, et magusainet sisaldavad joogid saavad mahlast parema hinnangu. Vesi on ainus jook, mis saab hinnanguks tumerohelise A:

Kohupiimadele ja kohupiimakreemidele antavad hinnangud sõltuvad eelkõige toote suhkru- ja rasvasisaldusest. Üldiselt saavad maitsestamata piimatooted parema hinnangu kui maitsestatud piimatooted, mille puhul on juurde lisatud näiteks suhkrut, maitselisandeid ja/või lõhna- ja maitseaineid:

Nutri-Score ei soovita ühtegi toodet piiramatult süüa, vaid annab toidu toitainelisele koostisele üldise hinnangu, arvestades eeskätt 100 grammi või milliliitri kohta esitatud pakendiinfot. See võimaldab teha paremaid valikuid sarnaste toodete seast. Näiteks maapähklikreemidest saab hinnanguks A üksnes maapähklitest valmistatud toode. Tooted, mis sisaldavad ka lisatud suhkrut ja/või soola, saavad kehvema hinnangu. Ühegi toidu liigne tarbimine ei ole tervisele hea.

Nutri-Score eesmärk ei ole asendada riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi portsjoni suuruste, toidukordade arvu ja tarbimise sageduse osas, vaid lihtsustada pakendil olevat detailset toitumisalast teavet. Toidu mõju tervisele sõltub alati nii kogusest kui ka tarbimise sagedusest. On tõenäoline, et sarnaseid tooteid tarbitakse sarnastes kogustes ja sarnase sagedusega. Tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise põhimõtted jäävad jätkuvalt keskseks – oluline on toitumine tervikuna.

Sageli tuuakse Nutri-Score’i kriitikana välja, et hinnang põhineb 100 g või 100 ml kohta arvutatud väärtustel, mitte tegelikult tarbitaval portsjonil. See ei ole Nutri-Score’i „eripära“, vaid laialdaselt kasutatav standard toitumisalase teabe esitamisel. Kuigi toite ei tarbita üldiselt täpselt 100 g või 100 ml kaupa, võimaldab selline lähenemine toodete lihtsat ja objektiivset võrdlemist tootjast sõltumatul alusel.

Ka kohustuslik toitumisalane teave pakendil esitatakse Euroopa Liidus 100 g või 100 ml kohta. See vähendab ka riski, et tulemust „parandatakse” ebarealistlikult väikese portsjoni suuruse valikuga. Kui arvestada ainult tootja määratud portsjonit, võib võrdlus muutuda keeruliseks, sest portsjonite suurus võib toodete vahel märkimisväärselt erineda. See tähendaks tarbija jaoks pidevat ümberarvutamist, et jõuda objektiivse võrdluseni. Lisaks varieeruvad reaalselt tarbitavad portsjoni suurused sõltuvalt inimesest – näiteks soost, vanusest, energiavajadusest ja muudest teguritest. Seetõttu ei oleks ka ühe universaalse portsjonisuuruse määramine kõigile sobiv.

Nutri-Score võtab aluseks eelkõige kohustuslikus toitumisalases teabes esitatud info ja esitab selle lihtsustatud viisil. Lisaainete sisaldumist toidus üldiselt Nutri-Score’i hinnangu kujunemisel arvesse ei võeta. Erandiks on joogid – nende puhul mõjutab hinnangu kujunemist ka magusainete sisaldumine. Magusainet sisaldav joogi kõige kõrgemaks võimalikuks hindeks on C. Seda seetõttu, et rahvatervise huvides on oluline piirata magustatud jookide tarbimist. 

Kui tootes on kasutatud toidu lisaaineid, esitatakse need koostisosade loetelus.

Nutri-Score’i kasutamine on tootjate jaoks vabatahtlik ja tasuta.

Kuigi märgistuse kasutuselevõtt võib liitunud ettevõtjatele kaasa tuua täiendavaid tegevusi ja kulusid, näiteks pakendite uuendamise või märgistuse hindamisega seotud kulusid, tulenevad need ettevõtja vabatahtlikust otsusest süsteemi kasutada. Nutri-Score’i kasutamise õigus antakse seejuures ettevõtjatele tasuta. Samuti on võimalik tootjatel Nutri-Score’i märgistus lisada pakenditele järk-järgult (üldiselt kahe aasta jooksul), mis võimaldab kulusid hajutada ja olemasolevad pakendivarud ära kasutada.

Nutri-Score ei keela toidu söömist, vaid toimib suunajana. See annab toote toitainelisele koostisele üldise hinnangu, mis lihtsustab sarnaste toodete võrdlemist ja aitab üles leida paremad valikud. 

Nutri-Score’i kasutusloogika on, et omavahel võrreldakse sarnaseid tooteid. Roheline hinnang ei tähenda automaatselt „head“ ja oranž „halba“, vaid kahe sarnase toote võrdluses tähistab näiteks roheline B paremat valikut kui oranž D. Oranž D ei tähenda, et toitu ei tohiks üldse süüa, vaid annab teada, et seda toitu tuleks süüa vähem ja harvem.

Nutri-Score ei võta arvesse toote kultuurilist väärtust ega päritolu, vaid toote toitainelist koostist. Kehvem hinnang tuleneb üldiselt toidu suuremast soola-, suhkru- või rasvasisaldusest, mitte sellepärast, et see on traditsiooniline. Neid toite ei peaks menüüst täielikult välja jätma, vaid tarbima harvem ja väiksemates kogustes. Traditsiooniline ei ole alati tervislikum. 

Kui toit saab oma toitainelise koostise tõttu Nutri-Score’i skaalal oranži hinnangu, siis ei tähenda see, et seda toitu ei tohi süüa, vaid annab tarbijale märku, et see toit sisaldab rohkem koostisosi, mille tarbimist soovitatakse piirata (nt sool, suhkrud või küllastunud rasvhapped). Oluline on pöörata tähelepanu sellele, kui tihti ja millises koguses neid toite tarbitakse. Ka kehvema hinnanguga toidud (sageli toidupüramiidi tipuosas paiknevad toidud) saavad olla osaks mitmekülgsest ja tasakaalustatud toitumisest, kuid neid tuleks süüa harva ja väikestes kogustes.

Hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis on (hilisemat valmistusviisi – näiteks kas pannil õlis või õhufritüüris – ei arvestata). Ainult kartulist koosnev friikartul võib saada rohelise hinnangu. Lisatud õli ja sool muudavad selle kehvemaks.

Märgistusel esitatud toitumisalane teave iseloomustab toitu üldiselt sellisena, nagu seda pakendis müüakse ning ei võta arvesse kõiki võimalikke toiduvalmistamise viise. Sama põhimõte kehtib ka Nutri-Score’i puhul. Külmutatud kartulid on toit, mida on võimalik valmistada erinevatel viisidel: inimesed valmistavad neid nii õliga kui ka õlita, praadides või ahjus, samuti on erinev see, kuidas kartuleid maitsestatakse. Friikartul võib olla samuti osaks mitmekülgsest ja tasakaalustatud toitumisest – oluline on mõõdukus ja tasakaalukus. Küll aga aitab Nutri-Score juba toidupoes kiiresti üles leida olemasolevast valikust parema toitainelise koostisega tooted olukorras, kus kõrvuti on näiteks A, B ja C hinnanguga tooted.

Nutri-Score teeb keeruka info lihtsamini mõistetavaks ja parandab üldist arusaamist toodete toitainelisest koostisest (aitab üles leida paremad valikud). Koostisosade loetelu ja detailne toitumisalane teave on seejuures alati tarbijale pakendil nähtav.

Väide, et Nutri-Score eksitab tarbijat, ei leia sellisel kujul teaduskirjanduse alusel kinnitust. Tugevaim tõendus ütleb, et see aitab enamikul juhtudel toodete toitainelist koostist paremini võrrelda. Tooted, mida tarbijad peavad intuitiivselt tervislikuks, ei pruugi tegelikkuses olla toitainelises mõttes parimad valikud. 

Teaduskirjanduse põhjal on pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgistus tarbijale paremini nähtav, arusaadavam ja mõjusam kui kohustuslik toitumisalane teave pakendi tagaküljel, soodustades seeläbi tervist toetavate valikute tegemist.

Nutri-Score’i puhul on tegu teadliku lihtsustusega, et info oleks kergesti mõistetav. Nutri-Score arvestab positiivselt kiudaineid, valke, puu- ja köögiviljasisaldust. Negatiivselt soola, suhkruid, küllastunud rasvhappeid, üldist energiasisaldust ning jookide puhul magusaine (nt aspartaam, sukraloos) sisaldumist. Täpsem info on alati pakendil olemas. 

Kuigi Nutri-Score annab eeskätt kohustusliku toitumisalase teabe põhjal lihtsustatud hinnangu toidu üldisele toitainelisele koostisele, ei tähenda see seda, et selle lihtsustuse taga ei oleks põhjalikku teadustööd. Nutri-Score’i hinnang tuleneb teaduspõhisest matemaatilisest algoritmist. Nutri-Score’i aluseks olev algoritm põhineb Ühendkuningriigis Oxfordi Ülikooli teadlaste välja töötatud toitaineliste põhijoonte mudelil, mille eesmärk oli reguleerida lastele suunatud toidu reklaami. Prantsusmaa uurimisrühma EREN (Université Sorbonne Paris Nord) teadlased arendasid mudelit edasi ja kohandasid selle viieklassiliseks pakendi esikülje toitumisalase teabe märgistuseks. Mudeli väljatöötamisel tugineti sõltumatule teadustööle ning Prantsusmaa pädevate terviseasutuste eksperthinnangutele. 

Nutri-Score’i skaalal D ja E hinnangu saanud tooted on üldjuhul suurema energia-, suhkrute-, küllastunud rasvhapete- ja/või soolasisaldusega ning nende tarbimist soovitatakse rahvatervise seisukohast ka piirata.

Ühegi toidu ülemäärane tarbimine ei ole tervisele hea. Nutri-Score’i eesmärk ei ole asendada riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi portsjoni suuruste, toidukordade arvu ja toitude tarbimise sageduse osas, vaid aidata suure tootevaliku seast üles leida paremad valikud. Oluline on mõõdukus ja toitumine tervikuna. 

Nutri-Score aitab suure tootevaliku seast üles leida paremad valikud. Oluline on mõõdukus ja toitumine tervikuna. Mõõdukas tuleks olla ka rohelise hinnanguga toidu tarbimisel. Toidupüramiid näitab, millistest toidugruppidest süüa rohkem ja millistest vähem. 

Nutri-Score on vabatahtlik ja ettevõtjad otsustavad ise, kas seda kasutada. Eesmärk on pakkuda lihtsamini mõistetavat infot ja toetada tarbijaid valikute tegemisel.

Riigi vaatest on oluline kujundada lahendusi, mis on teaduspõhised, proportsionaalsed ning arvestavad nii rahvatervise eesmärke kui ka ettevõtluskeskkonna toimimist. Töö, mille sisuks on Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevate majanduslike mõjude hindamine ettevõtluskeskkonna vaatest, on hetkel pooleli. 

Nutri-Score töötati välja teadusuuringute põhjal Prantsusmaa avaliku sektori terviseasutuste eestvedamisel. Seda on arendatud koos teadlastega ning see on heas kooskõlas riiklike toidusoovitustega. Selle kohta leiad täpsemat infot siit.

Kõik positiivsed uuringud ei ole seotud Nutri-Score’i arendajatega. Samuti ei tähenda positiivne tulemus koheselt kallutatust.

Teaduskirjanduses on Nutri-Score’i suhtes esitatud nii positiivseid kui ka kriitilisi hinnanguid ning arutletud ka võimaliku kallutatuse üle, kuna osa soodsaid uuringuid on tehtud arendajatega seotud uurimisrühmade poolt, samas kui osa kriitilisi tulemusi on seostatud toidutööstusega seotud rahastuse või teist tüüpi huvide konfliktidega. Huvide konflikti olemasolu ei muuda uuringut automaatselt ebausaldusväärseks, kuid see on oluline asjaolu, mida tuleb tõendite hindamisel arvesse võtta. Uuringute usaldusväärsuse hindamisel tuleks lähtuda eelkõige metoodilisest kvaliteedist, andmete asjakohasusest ja esinduslikkusest, võrdlusmeetodite sobivusest, tulemuste reprodutseeritavusest ning sellest, kas järeldused vastavad uuringu tegelikule ulatusele ja piirangutele.

Nutri-Score on üks vahend, mis aitab inimestel teha paremaid toiduvalikuid. Ükski üksik lahendus ei saa olla keerulisele probleemile lõplikuks lahenduseks.

Rahvatervise poliitikas hinnatakse sekkumisi eelkõige selle järgi, kas need täidavad oma otsest eesmärki. Nutri-Score'i otsene eesmärk ei ole vähendada ülekaalulisust, vaid muuta toitumisalane teave tarbijale lihtsamini mõistetavaks ning toetada teadlikumate valikute tegemist. Seetõttu ei saa Nutri-Score’i mõju hinnata üksnes selle järgi, kas see märgistus üksi muudab pikaajaliselt kogu elanikkonna ostukäitumist, tarbimisharjumusi või tervisenäitajaid. Nagu paljude tegelikus elus rakendatavate tervisealaste sekkumiste puhul, mõjutab tarbijate valikuid väga suur hulk tegureid, mistõttu on ka ühe konkreetse meetme tegelikku mõju päriselus väga keeruline mõõta. 

Pakendi esikülje toitumisalase teabe märgistus on üks osa laiemast rahvatervise meetmete kogumist ning ükski toidukeskkonna sekkumine ei muuda inimeste käitumist iseseisvalt ega koheselt. Maailma Terviseorganisatsioon peab pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgistust üheks soovitatud kulutõhusaks poliitikameetmeks mittenakkushaiguste ennetamisel.