Tulemusvaldkonna "Põllumajandus ja kalandus" juhtimiseks oleme partneritega koostöös koostanud "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030".
Tulemusvaldkonnal "Elukeskkond, liikuvus ja merendus" ei ole oma arengukava. Osa valdkonnast on kaetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud ja praegu Kliimaministeeriumi vastutada oleva dokumendiga "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035".
Arengukavasid viime ellu ja tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamisse panustame programmidega, mida uuendatakse igal aastal.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava viime ellu biomajanduse ja toiduohutuse programmiga. Transpordi ja liikuvuse arengukava aitame viia ellu ühistranspordi programmiga. Lisaks panustab tulemusvaldkonna "Elukeskkond, liikuvus ja merendus" eesmärkide saavutamisse regionaalarengu programm.
Sh "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" (TLAK)
Programmid 2025–2028
Eesmärk: tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse.
Programmi alusel viime ellu "Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030" eesmärki "Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised".
Programmis kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada. Selle käigus võtame arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke ning leiame kohti valdkondadevaheliseks koostööks.
Prioriteet: Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine
Prioriteet ka aastate 2026–2029 toiduohutuse programmis.
Väljakutse: Vähene loodav lisandväärtus võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks, kliimamuutuste mõju toidutootmisele ja toidutootmise mõju keskkonnale, ebakindlus põllumajandustoodete ja põllumajanduse tootmissisendite hindades, järelkasv põllumajandussektoris.
Vaja on arendada töötlemisvõimekust ja kaasata investeeringuid, et võimaldada kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ja eksporti. Samuti on vaja vaadata üle põllumajandustootmise varustuskindlustust ja toidujulgeolekut mõjutavate õigusnormide (maaparandusseadus, väärtusliku põllumajandusmaa kaitse) ja muude tegurite asjakohasus.
Rakendame ning vajadusel ajakohastame "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027".
Viime edukalt lõpule Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) sekkumised.
Valmistame ette uue finantsperioodi.
Muudame maaparandusseadust, et vähendada bürokraatiat ja lihtsustada maaparanduslike tegevustega kaasnevat loamenetlust.
Põllumajanduse ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks viime läbi uuringu põllumajandussektori lisandväärtuse loomise võimekuste ja takistuste hindamiseks ning töötame välja terviklahendused ettevõtete kriisidele ja riskidele vastupidavuse suurendamiseks ja uute ettevõtete alustamise soodustamiseks.
Jätkame keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike põllumajandusmaade) kaitse- ja kasutustingimuste seadmist ja tagamist.
Prioriteet: Kestliku toidusüsteemi elurikkuse suurendamine
Väljakutse: Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamisel tuleb Eestil taastada agroökosüsteeme ja kehtestada meetmed rohumaaliblikate indeksi, mineraalsetes põllumuldades orgaanilise süsiniku varu ja mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaalu suurenemise kohta. Samuti tuleb kehtestada meetmed põllumajandusmaastike linnustiku indeksi suurenemiseks ning põllumajanduslikus kasutuses olevate turvasmuldade taastamiseks (sh märjutamine).
Koostame looduse taastamise kava ja esitame selle Euroopa Komisjonile.
Prioriteet: Põllumajandus- ja toidusektori toetamine müügiedendustegevuste kaudu
Väljakutse: Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbijateni on vaja viia info kohaliku toidu eelistest ja selle tarbimise laiemast mõjust, samuti kestlikust toidutootmisest ja sellega seotud väljakutsetest. Müügiedendustegevustega suuname koduturul tähelepanu kohaliku toidutootmise väärtustamisele.
Tegeleme Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendusega.
Korraldame kalakampaania.
Prioriteet: Kalavarude hea seisundi saavutamine
Väljakutse: Heas seisus kalavarude osakaal (2024. aastal 42 protsenti) jääb alla seatud sihttasemele (2025. aastal 45 protsenti).
Vähendame püügisurvet liigse püügikoormusega piirkondades.
Ajakohastame kalavarude kaitsemeetmeid (korrigeerime alammõõte, rakendame ajalis-ruumilisi piiranguid, töötame välja selektiivset püüki toetavad meetmed, töötame välja angerjamüüki puudutava paketi ning sellele tuginedes muudame angerja majandamiskava).
Toetame kormoranide ja hüljeste ohjamiskava tegevusi. Kormoranide ja hüljeste ohjamiseks kaitseme Eesti seisukohti Euroopa Liidu tasemel (kormoranide puhul oleme aktiivsed linnudirektiivi lisade muutmisel ja hülgetoodetega kauplemise keelu kaotamisel).
Prioriteet: Targa ja kestliku kalandussektori toetamine
Väljakutse: Ebakindlus tootmissisendite hinnas ja toorme olemasolus ning vähene võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks.
Rakendame edukalt ja vajadusel ajakohastame Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi riikliku strateegiakava sekkumisi:
- suurendame toodangumahtu kestliku vesiviljeluse arendamisel läbi vesiviljeluse investeeringutoetuse;
- edendame kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist, kvaliteedi tõusu ja lisandväärtuse suurenemist kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute ning turuarendustoetuse soodustamise kaudu;
- arendame säästvat sinimajandust rannikualadel ja kalanduskogukondades kogukonna juhitud kohaliku arengu toel.
Eesmärk: inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond.
Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna "Elukeskkond, liikuvus ja merendus" eesmärke regionaalarengu valdkonnas.
Regionaalarengu programm hõlmab
- regionaal-, sealhulgas maaelupoliitika kujundamist ja rakendamist ning
- kohaliku omavalitsuse poliitika ja finantsjuhtimise kujundamist.
Regionaalareng ning kohalike omavalitsuste poliitika on seotud lisaks tulemusvaldkonnale "Elukeskkond, liikuvus ja merendus" ka tulemusvaldkonnaga "Põllumajandus ja kalandus" ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega.
Programmi eesmärkide saavutamisele aitab kaasa muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika jm) eesmärkide saavutamine ning vastupidi.
Regionaalarengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohaliku omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi, kuid on väga tihedalt seotud ka teiste ministeeriumide ja haldusalade poliitikasuundade kujundamise ja rakendamisega, mistõttu regionaalarengu programmi raames nõustatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimist.
Regionaalarengu programm on vajalik riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" horisontaalsete aluspõhimõtete elluviimiseks ja panustab peamiselt valdkondades "Majandus ja kliima", "Ruum ja liikuvus" ning "Riigivalitsemine" vajalike muutuste saavutamisse.
Prioriteet: Valdkondlike poliitikasuundade regionaalse mõõtme tugevdamine
Väljakutse: Lõviosa eelarvest jõuab piirkondadesse valdkondlike poliitikasuundade kaudu. Seetõttu on valdkondlike poliitikasuundade mõju regionaalse arengu tasakaalustamisele ülioluline. Seni on regionaalsed eesmärgid valdkondlikes poliitikasuundades valdkonnaomaste eesmärkidega integreerimata ning valdkondlike sekkumiste mõju regioonidele ei suunata teadlikult ega koordineeritult.
Arendame ja juurutame valdkondlike poliitikasuunade regionaalse mõju hindamise mudeli. Tegevus on suunatud peamiselt valdkondlike õigusaktide, strateegiadokumentide eelnõude ning samuti koostöömudeli arendamisele asjakohaste mõjude hindamisel regionaalarengule.
Defineerime regionaalpoliitilised põhifookused ja juurutame regionaalsete põhifookustega arvestamise süsteemi teistes asjaomastes valdkondlikes poliitikasuundades (mh õigusaktides).
Arvestame regionaalarengu mõõtmega Euroopa Liidu 2028. aastal algava rahastusperioodi toetusmeetmete kavandamisel. Selleks tuleb sõlmida asjakohased kokkulepped ja toetada teisi ministeeriume, aga ka piirkondi, piirkonnapõhiste meetmete kujundamisel, võttes arvesse paralleelse üleriigilise strateegia "Eesti 2050" raames langetatavaid ruumiotsuseid.
Prioriteet: Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamine
Väljakutse: Kohaliku omavalitsuse ja piirkonna võtmetegijate rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel tuleb suurendada.
Lõuna- ja Kesk-Eestis sõlmitud regionaalsete arengulepete pilootprojektide pinnalt töötame välja üle-eestilise kontseptsiooni. Selle eesmärk on edendada piirkondade majanduse arengut ja ettevõtlust piirkondlike arengu ja ettevõtlusorganisatsioonide, omavalitsuste ja keskvalitsuse koostöös.
Viime ellu Lõuna- ja Kesk-Eesti arengulepete tegevused.
Prioriteet: Regionaalarengu toetuste mahu ja mõju suurendamine piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks
Väljakutse: Riigieelarve piiratud võimaluste tõttu on suurenenud surve olemasolevate toetusmeetmete kärpimiseks (2024 – riigieelarvelised toetused, 2025 – struktuurifondide meetmed). Kasutada olevad toetusvahendid tuleb suunata valdkondadesse ja piirkondadesse, kus nende mõju piirkondade konkurentsivõimele on suurim.
Plaanime riigieelarvelised ja Euroopa Liidu 2028. aastast algava rahastusperioodi välistoetused fookusega piirkondade konkurentsivõime tõstmisele.
Kujundame seisukohtad ja esitame nende põhjal ettepanekud Rahandusministeeriumile Euroopa Liidu 2028. aastast algava rahastusperioodi toetuste regionaalarengu meetmete väljatöötamiseks, sh territoriaalse koostöö vallas, ning osaleme asjakohastes riiklikes ja rahvusvahelistes koostööformaatides.
Prioriteet: Postside valdkonna korralduse reformimine
Väljakutse: Tagada ligipääs kvaliteetsele postiteenusele ja perioodilistele väljaannetele kõikjal Eestis võrdsetel tingimustel.
Uuendame universaalse postiteenuse kontseptsiooni ja muudame postiseadust, et tagada kvaliteetne ja kestlik universaalne postiteenus kõikjal Eestis.
Prioriteet: Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine – tulevikuteenused, finantsautonoomia ja tulubaasi suurendamine
Väljakutse: Eesti kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Selle tulemusena langeb teenuste kvaliteet ja väheneb nende kättesaadavus.
Töötame välja ja rakendame tuleviku omavalitsuse kontseptsiooni.
Koostame analüüsid ja esitame ettepanekud õigusloome algatusteks, et muuta omavalitsuste tulubaas paindlikumaks ja kestlikumaks.
Kujundame ümber portaali MinuOmavalitsus.ee kui tööriista teenuste tasemete ja kättesaadavuse tõhusamaks seireks.
Eesmärk: Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.
Toiduohutuse programmi eesmärk on plaanida ja ellu viia tegevusi, mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna.
Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, rangeid loomaheaolu nõudeid järgiva ning madala keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui ka tulevastele Eesti elanikele. Programmi eesmärgid toetavad lisaks põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava eesmärkidele ka "Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030" ja "Keskkonnavaldkonna arengukava 2030" eesmärke.
Programm "Toiduohutus" panustab arengustrateegias "Eesti 2035" tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine.
Strateegia "Eesti 2035" tegevuskavas on ühe arenguvajadusena märgitud ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud rohepööret toetava raamistiku kujundamisega.
Prioriteet: Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine
Väljakutse: Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, mistõttu on vaja edendada kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid.
Õigusruum tuleb hoida aja- ja asjakohasena, arvestades esilekerkivaid toiduohutuse riske ja toidusüsteemi muutusi, et kindlustada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase.
Jätkame toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse menetlust, et lahendada üles kerkinud praktilisi probleeme, suurendada õigusselgust ning tagada kehtivate nõuete aja- ja asjakohasus.
Jätkame ettevalmistusi toidupakendi esikülje märgisüsteemi NutriScore kasutamise võimaldamiseks Eestis.
Toetame lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu haridusasutustele suunatud toetusmeetme raames. Mahetoitu pakkuvate haridusasutuste osakaalu suurendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks mahepõllumajandusest korraldame haridusasutuste toitlustajatele koolitusi ja infopäevi ning tagame toetava nõuandeteenuse.
Koostame analüüsi selle kohta, millised on võimalused kehtestada riigihanke kriteeriumitega võimalused suurendada avalikus toitlustuses kohaliku, mahepõllumajandusliku ja taimse toidu osakaalu. Järgmise etapina kehtestab kliimaminister määrusega riigihangete keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid toitlustusteenuse ja toidu valdkonnas.
Prioriteet: Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine, tuginedes põhimõttele "Üks tervis"
Väljakutse: Taimekahjustajate ja loomataudide levik mõjutab negatiivselt põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust.
Loomataudide ennetamine vähendab haiguste esinemist ning vähendab ravimite kasutamist ja mikroobide ravimresistentsuse teket. Sigade Aafrika katku ja lindude gripi esinemine keskkonnas hoiab nende ettevõtetesse jõudmise riski kõrgel; lisandunud on uus risk tulenevalt suu- ja sõrataudi puhangutest Kesk-Euroopas.
Ohtlikest taimekahjustajatest on tuvastatud kartulikahjustajate koldeid; jätkuv oht on meile lähim saare-salehundlase kolle, mis asub Eesti idapiirist kõigest u 100 km kaugusel Peterburi regioonis. Taimekahjustajate võimalikult varajane tuvastamine ja tõrjemeetmete võtmine hoiab ära hilisema oluliselt suurema kulu ja võimaliku kahju nii majandusele kui ka ökosüsteemile.
Eestis turustatavad taimekaitsevahendid, väetised, sööt ja ravimid ning nende kasutus peab olema ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.
Loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ning tõrjeks tagame ressursid kohustuslike programmiliste tegevuste elluviimiseks ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seiretega jätkamiseks.
Põllumajandus- ja Toiduamet tõstab oma reageerimisvalmidust, sh edendab teenistujate oskusteavet tulenevalt muutustest taudiolukorras.
Ühiskonna ja eri sihtgruppide teadlikkuse tõstmiseks korraldame teavitustöö lähtuvalt põhimõttest "Üks tervis" (loomataudid, sh zoonoosid, taimetervis, taimekaitse, sööda- ja toiduohutus, veterinaarravimid ja muu seotud teave).
Hindame ja maandame taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid riske. Töötame välja asjakohase piirkondlikke olusid arvestava indeksi.
Prioriteet: Loomaheaolu taseme tõstmine
Väljakutse: Ühiskonnas on ootused loomade heaoluga seotud probleemidele lahenduste leidmiseks.
Põllumajandusloomade heaolu edendamiseks uute nõuete kehtestamisel peab loomakasvatussektor vaatama üle oma senised ärimudelid. Olulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg. Ühel ajal loomade kõrgemat heaolu arvestavate pidamistingimuste tagamisega on endiselt ootus, et põllumajandustoodete hind säiliks madalal tasemel. Sellistele üksteisele vastukäivatele ootustele vastamine on loomade heaolu kontekstis suur katsumus kogu loomakasvatussektorile.
Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, vajab loomapidamiskultuur Eestis siiski edendamist läbi ühiskonnas konsensuse saanud õiguslike muudatuste ja teavitustöö. Liiga palju on omanikuta lemmikloomi, mis paneb suure koormuse kohalikele omavalitsustele hulkuvate ja omanikute loomade küsimustega tegelemisel. Murekohaks on kassikolooniad, loomade hülgamisega seotud kõrge koormus varjupaikades ning koertega kauplemisel levinud pettused.
Muudame veterinaarseadust riikliku lemmikloomaregistri kasutuselevõtuks koos kohustusega kanda looma mikrokiibiga identifitseerimisel tema andmed registrisse. Samuti sätestame loomapidajale kohustuse korraldada oma koera identifitseerimine mikrokiibiga.
Muudame loomakaitseseadust ja selle rakendusakte (keelustame munakanade puurispidamise, koerte ketispidamise ja zoofiilia, reguleerime loomade varjupaikade tegevust, ajakohastame rikkumiste eest määratavate rahatrahvide ülempiire) ning kaitseme Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni põllumajandusloomade vedu ja lemmikloomade heaolu ja jälgitavust puudutavate õigusaktide aruteludes.
Kehtestame kasside kiibistamise kohustuse koostöös kohalike omavalitsustega neis omavalitsustes, kus seda ei ole veel lemmikloomade pidamise eeskirjaga kehtestatud.
Korraldame loomaheaolu viie vabaduse teavituskampaania ning viime koolide ja lasteaedade õppeprogrammidesse sisse loomaheaolu temaatika.
Prioriteet: Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine
Prioriteet ka aastate 2025–2028 biomajanduse programmis.
Väljakutse: Poliitikasuunda tuleb ajakohastada vastavalt ühiskonna ootustele, muutuvatele vajadustele ja väljakutsetele (nt teaduse ja tehnoloogia areng, riigikaitseline kriis, kliimamuutused, kaubavahetuse trendid).
Riigi kaitsetegevuse kava alamkava ülesanded:
- koostame toidukäitlemise ja loomatervise erijuhise ja korraldame sellest teavitamise;
- analüüsime põllumajandusloomade ümberpaigutamise võimalusi ning koostame asjakohase kontseptsiooni.
Toetame põllumajandustootjate konkurentsivõimet, parandades tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavust.
Ajakohastame ja korrastame väetistele kehtivaid nõudeid ning sõnastame nõuete täiendamise põhimõtted.
Soodustame kohalikel toidutootjatel Eestis toodetud tootmissisendite kasutamist.
Prioriteet: Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel
Väljakutse: Praegu kasutatavad ressursid ja töövahendid ei toeta innovatsiooni toidusektoris ega põllumajanduses ega võimalda saavutada eesmärke, nagu maaelu digitaliseerimine, teenuste proaktiivsus, halduskoormuse vähendamine ja kontrollimenetluste kiirendamine.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas on kasutusel hulk vananenud ja omavahel mitteühilduvaid infosüsteeme (nt MATI, MEIS, JVIS, PMAIS, KIR, KP, e-PRIA, LIS). Need ei toeta ristkasutust ega andmete korduvkasutust ning ei taga kliendist tervikvaadet. Andmete esitamine mitmesse kohta rikub andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Süsteemide killustatus ja koostöövõime puudumine pärsivad järelevalvetoimingute tõhusust ja takistavad teenuste arendamist kliendi vaates.
Analüüsime ühtse infosüsteemi loomist ja käivitame selle arenduse. Konsolideerime vanad järelevalve- ja menetlussüsteemid ühtsele platvormile. Arendame kliendikesksed, ühtlustatud, sündmuspõhised teenused kliendiportaali. Tulemus: tõhusam haldusmenetlus, parem kliendikogemus, usaldusmudel ja riskipõhine kontroll.
Kontrollide sihitamiseks ühildame andmekoosseisud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti infosüsteemi ning Põllumajandus- ja Toiduameti menetlusinfosüsteemi vahel.
Tõhustame andmete haldust ja ristkasutust. Viime lõpule andmeaida analüüsi. Koostame ja juurutame andmestrateegia.
Jätkame valdkondadeülese riigilõivude ja järelevalvetasude süsteemi ühtlustamist (sh analüüsime järelevalvetoimingute rahastust.
Eesmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem.
Aastate 2021–2035 transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.
Arengukava üldeesmärki panustavad kolm programmi:
- transpordi ja liikuvuse programm, mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimist ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist (Kliimaministeeriumi vastutusala);
- mere ja vee programm (Kliimaministeeriumi vastutusala);
- ühistranspordi programm, mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusala).
Ühistranspordi programmi najal viime ellu transpordi ja liikuvuse arengukava tegevussuunda "Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport". Ühistranspordi programm panustab ka riigieelarve tulemusvaldkonna eesmärki "Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus".
Programmi rakendamisel arvestame riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengukavas "Eesti 2035" seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega.
Programm on seotud strateegia "Eesti 2035" sihiga "Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond", panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus "Ruum ja liikuvus" kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse ja mõõdikute "Kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris" ning ka "Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal" sihttasemete saavutamisse.
Kaudselt panustab programm ka teistesse strateegia "Eesti 2035" sihtidesse, sh sihti "Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik".
Prioriteet: Ühistransporditeenuse tagamine ja pikaajalise rahastusmudeli väljatöötamine
Väljakutse: Ühistranspordi liinivedude rahastamisel on eelarve puudujääk.
Toetame ühistranspordi liinivedudsid (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport).
Uuendame ühistranspordi rahastamismudelit.
Prioriteet: Ühistranspordireformi elluviimine, erinevate transpordiliikide sünkroniseerimine ja nõudepõhise liikuvuse arendamine
Väljakutse: Suurendada tuleb säästlike liikumisviiside osakaalu.
Jätkame ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist.
Jätkame nõudetranspordi arendamist.
Käivitame ühistranspordireformi pilootliinivõrgud.
Koostame ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Programmide eelarved
0%
miljonit eurot – biomajanduse programm
0%
miljonit eurot – regionaalarengu programm
0%
miljonit eurot – toiduohutuse programm
0%
miljonit eurot – ühistranspordi programm
Programmide strateegiliste mõõdikute töölaud
Viimati uuendatud 07.05.2026
