Euroopa Liit on kehtestanud ühiseeskirjad, millega reguleeritakse põllumajandusturgude juhtimist, põllumajandustoodete turustamise standardeid ning liidu eksporti ja importi.
Euroopa Liidus kohaldatakse Euroopa konkurentsiõigust. Siiski on ette nähtud erandid, mille puhul Euroopa Komisjon võib lubada kokkuleppeid või kooskõlastatud tegevust. Turukorraldusega nähakse sellised erandid ette ka puu- ja köögivilja ning tubakatoodete tootjatele.
Turukorraldus puudutab nii siseturu korraldust (kvoodid, toetused jm) kui ka kaubandust kolmandate riikidega (import, eksport). Turukorraldust reguleerivad õigusaktid.
Turgude stabiilsuse ja põllumajandustootjate rahuldava elatustaseme tagamiseks on otsetoetuste kõrval kehtestatud ka hinnatoetusmehhanism. Hinnatoetusmehhanismi puhul võetakse arvesse nii iga põllumajandussektori vajadusi kui ka eri sektorite vahelist seotust.
Hinnatoetusmehhanismi meetmed jagunevad kahte kategooriasse – sekkumiskokkuost ja eraladustamine.
Sekkumiskokkuostu ehk riiklikku sekkumist põllumajandustoodete turgudele rakendatakse järgmiste toodete puhul:
- nisu (kõva)
- nisu (pehme)
- liha (veiseliha, vasikaliha)
- lõssipulber
- riis (koorimata)
- või
Eraladustamise toetusi rakendatakse järgmiste toodete puhul:
- juust (kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega)
- kiud (lina)
- liha (vasika- ja veiseliha, sealiha, kitseliha, lambaliha)
- lõssipulber
- oliiviõli ja lauaoliivid
- suhkur (valge)
- või
Kriisi sattunud turgude toetamiseks võib Euroopa Liit võtta erakorralisi meetmeid.
Näiteks on selliseid meetmeid vaja rakendada põllumajandusturgudele negatiivset mõju avaldavate loomahaiguste leviku või looduskatastroofide korral.
Ette on nähtud toetused järgmistele sektoritele:
- mesindus;
- oliiviõli ja lauaoliivid;
- piim ja piimatooted (koolikava toetus);
- puu- ja köögivili (koolikava toetus);
- suhkur (tootmistoetustega seotud meetmed);
- vein.
Turukorraldustoetuste ning muude toetuste taotlemise tingimuste ja ajakavade kohta saab täpsemat teavet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA).
Viited
Euroopa Komisjon võib kehtestada osa põllumajandustoodete turustamiseks standardid. Need võivad olla seotud toodete kvaliteedi, pakendamise, ladustamise või transpordiga.
Lisaks kehtestab Euroopa Komisjon toodete loomulike koostis- ja kvaliteedinõuete kaitsmiseks ning ühese arusaadavuse tagamiseks kaitstud nimetusi ja müüginimetusi.
Tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamist ja toimimist reguleerivad õigusaktidega kehtestatud eeskirjad.
Tootmisharudevahelised organisatsioonid koosnevad peamiselt põllumajandustoodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest. Nende eesmärk on ennekõike edendada koostööd tootmis- ja tarneahelas optimeerida tootmis- ja töötlemiskulusid.
Tootjaorganisatsioonide üks peamine eesmärk on tootmist ühiselt kavandada ja nõudlusega kohandada ning seeläbi kasvatada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu turul.
Kaubandus kolmandate riikidega
Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi.
Väljastpoolt Euroopa Liitu ehk kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes kohaldatakse ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määri. Euroopa Komisjon võib osa toodete puhul nõuda impordilitsentsi esitamist.
Osa toodete suhtes kehtivad erisätted.
- Mõnel juhul võidakse imporditollimaks peatada või kohandada täiendavat imporditollimaksu.
- Erisätteid kohaldatakse näiteks teravilja ja riisi ning nende segude impordi suhtes; imporditollimaks arvutatakse sel juhul olenevalt segu koostisest.
- Eritingimused kehtivad ka suhkru ning kanepi ja humala impordil.
Euroopa Komisjon kehtestab kaubanduslepete alusel toodetele impordi tariifikvoote. Nendega sätestatakse väljastpoolt Euroopa Liitu ehk kolmandatest riikidest imporditavate kaupade kogus, millele rakendub vähendatud tollimaks.
Kvoodiga ettenähtud impordikoguste saavutamisel lõpetatakse soodsama tollimaksumäära kohaldamine ning edaspidi rakendatakse kolmandate riikide tollimaksumäära või asjaomasele riigile kohaldatavat sooduskorra tollimaksumäära.
Tooted, mille puhul võib olla vajalik impordilitsents
- Banaanid
- Elustaimed
- Etüülalkohol (põllumajanduslikku päritolu)
- Liha (veise-, sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha)
- Lina ja kanep
- Munad
- Oliiviõli ja lauaoliivid
- Piim ja piimatooted
- Puu- ja köögiviljad (värsked või töödeldud)
- Riis
- Seemned
- Suhkur
- Teravili
- Vein
Euroopa Komisjon võib osa toodete puhul nõuda ekspordilitsentsi esitamist.
Mõnikord kohaldatakse piima ja piimatoodete ekspordil ekspordikvoote ja impordi erirežiimi kolmandates riikides.
Tooted, mille puhul võib olla vajalik ekspordilitsents
- Elustaimed
- Etüülalkohol (põllumajanduslikku päritolu)
- Liha (veise-, sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha)
- Munad
- Oliiviõli ja lauaoliivid
- Piim ja piimatooted
- Puu- ja köögiviljad (värsked ja töödeldud)
- Riis
- Suhkur
- Teravili
- Vein
Turukorraldus toidugruppide kaupa
Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
Alkohoolne jook on
- õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi;
- muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
ALkoholi käitlemine
Alkoholi käitlemiseks loetakse alkoholi tootmist, importi, eksporti, hulgi- ja jaemüüki ning alkoholi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil.
Riiklikud nõuded alkoholi käitlemisele on kehtestatud peamiselt alkoholiseadusega ja selle rakendusasktidega. Lisaks kohanduvad alkoholi käitlemisele ka paljud näiteks toidu, reklaami, pakendi ja maksudega seotud nõuded.
Lisaks reguleerivad alkoholi käitlemist ka tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad Euroopa Liidu määrused. Neis sätestatud nõudeid tuleb järgida sama hoolikalt kui riiklike õigusaktide nõudeid.
Alkoholi käitlemise korraldus on jagatud mitme ministeeriumi vahel. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad eelkõige küsimused, mis seonduvad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja ühiste turukorralduste rakendamisega ning alkoholi kui toidu ohutuse, kvaliteedi ja märgistuse nõuetekohasuse tagamisega.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegeleb eeltoodud piirides peamiselt valdkonna korraldamise üldiste küsimustega, nt kogub ja analüüsib andmeid alkoholi käitlemise kohta, töötab välja õigusaktide eelnõud ning on alkoholiregistri vastutav töötleja. Valdkonna üksikküsimustega tegeleb ministeeriumi valitsemisalas peamiselt Põllumajandus- ja Toiduamet, kes muu hulgas korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet ning täidab riikliku alkoholiregistri volitatud töötleja ülesandeid.
Riiklik alkoholiregister
Riiklik alkoholiregister on andmekogu, kus töödeldakse korrastatult andmeid Eestis käideldava alkoholi kohta. Andmete kogumise ja töötlemise eesmärk on tagada efektiivne ja tõhus järelevalve ning tarbijale ohutu ja nõuetele vastav alkohol. Käideldav alkohol peab üldjuhul olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse, erandid sellest nõudest sätestab seadus (nt katsetuste käigus tootmine, tutvumiseks ja tutvustamiseks saamine).
Riikliku alkoholiregistri vastutava töötleja ülesandeid täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud töötleja ülesandeid Põllumajandus- ja Toiduamet.
Täpsemat teavet alkoholiregistrist ja sellega seotud toimingutest saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
Viited
Seadus ühes rakendusaktidega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/787, 17. aprill 2019, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus [viinamarjaveini valmistamine] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, 26. veebruar 2014, aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohtaEuroopa Liidu lamba- ja kitseliha turukorralduse meetmete rakendamise eesmärk on luua lamba- ja kitseliha sektoris nii tootjate kui ka töötlejate jaoks stabiilsemad turutingimused loomisel. Turukorralduse meetmeid on aastate jooksul korduvalt reformitud, et muuta need rohkem turule orienteerituks.
Lamba- ja kitseliha turukorralduse meetmed hõlmavad siseturgu puudutavaid meetmeid ja kauplemist kolmandate riikidega.
Siseturgu puudutavaid meetmeid rakendatakse tõsisemate turuhäirete korral nn turvavõrgu meetmetena. Lamba- ja kitseliha puhul võidakse turuhäirete korral kogu aasta jooksul rakendada eraladustamistoetust.
Kolmandate riikidega kauplemist reguleeritakse lamba- ja kitseliha sektoris impordi- ja ekspordilitsentsidega ning imporditollimaksudega.
Turuolukorra hindamiseks koguvad liikmesriigid lamba- ja kitseliha turu- ja hinnainfot. Eestis kogub neid andmeid Eesti Konjunktuuriinstituut.
Lisaks rakendatakse liidu siseturul lambarümpadele kvaliteediklasside määramist (SEUROP klassifikatsioon), mis loob eeldused saada kõrgema kvaliteediga liha eest paremat hinda.
Viited
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduslikest abinõudest on vajaduse korral võimalik anda kiulinale eraladustamistoetust, aga Eestis on õlilina ja kiulina tootmine marginaalne.
Kanepit kasvatatakse peale kiu tootmise ka põllukultuurina sertifitseeritud seemne saamiseks ning energia- või õlikultuurina. Lähtuvalt tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusest esitatakse kanepi tootmisele ja importimisele mitmesuguseid nõudeid.
Nõuded kanepi kasvatajale
- Kasvatada võib kuni 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega sertifitseeritud sorte.
- Toetustaotlusele peavad olema lisatud seemnepakendi ametlikud etiketid.
- Kasvatusalade deklareerimine (toetustaotlusel) iga kasvatatava sordi lõikes.
- Kontrolli eesmärgil tuleb kanepi õitsemise algusest teavitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (PRIA) ning pärast õitsemise lõppu peab kanep kasvama vähemalt 10 päeva.
Nõuded kanepi importijale
- Impordiks kolmandatest riikidest peab olema impordilitsents.
- CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluva hariliku kanepi THC-sisaldus ei või ületada 0,2%.
- CN-koodi 1207 99 20 alla kuuluvate külvamiseks ettenähtud kanepisortide seemnetega peab kaasas olema tõend selle kohta, et nende THC-sisaldus ei ületa 0,2%.
- CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid võivad importida üksnes liikmesriigi eelneva heakskiidu saanud importijad. Heakskiidu saamiseks tuleb esitada taotlus PRIAle.
- CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid importijad peavad pidama elektroonilist laoarvestust.
- CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvad muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemned tuleb 12 kuu jooksul:
- viia seisukorda, mis välistab külvamise;
- segada loomasöödaks kanepiseemnesisaldusega kuni 15% või heakskiidetud importija põhjendatud taotluse korral erandjuhul kuni 25%;
- reeksportida kolmandatesse riikidesse.
- Importija peab esitama PRIAle tõendid kanepiseemnete kasutamise ja kauba liikumise kohta 12 kuu jooksul alates impordilitsentsi väljastamisest. Reekspordi puhul tuleb esitada asjakohane tolli ekspordidokument.
Euroopa Liidu linnuliha ja kanamunade turukorralduse rakendamise eesmärk on aidata kaasa stabiilsemate turutingimuste loomisele linnukasvatussektoris tegutsevate tootjate ning töötlejate jaoks.
Linnuliha ja kanamunade turukorralduse meetmed hõlmavad nii siseturgu kui ka kauplemist kolmandate riikidega.
Siseturgu puudutavaid meetmeid rakendatakse tõsisemate turuhäirete korral loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seonduvalt. Siseturu oluliseks osaks on turustamise standardid, mis kehtestavad ühtsed nõuded kvaliteedile, märgistamisele, pakendamisele, ladustamisele ja transpordile.
- Linnuliha turustamise standard hõlmab kodukana-, kalkuni-, pardi-, hane- ja pärlkanaliha.
- Munade turustamise standard hõlmab kanamunade (Gallus domesticus) liigitamist ja märgistamist.
Turuolukorra hindamiseks kogutakse linnuliha ja kanamunade turu- ja hinnainfot, millega Eestis tegeleb Maaelu Teadmuskeskus.
Kolmandate riikidega kauplemist reguleeritakse linnuliha ja kanamunade sektoris impordi- ja ekspordilitsentside, imporditollimaksude ning eksporditoetustega. Lähemat teavet litsentside ja toetuste kohta saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA).
Viited
Euroopa Liidu piima ja piimatoodete turukorraldusmeetmete rakendamise eesmärk on aidata luua nii piima tootjatele kui töötlejatele stabiilsemad turutingimused.
Meetmeid on aastate jooksul korduvalt muudetud ning üldine areng viib piimasektori järjest suurema turule orienteerituse suunas.
Piima ja piimatoodete ühise turukorralduse raames saab taotleda koolikava toetust, mille üks eesmärk on panna lapsi tarbima rohkem piima ja piimatooteid ning harjutada neid tervislikult toituma.
Sekkumise erimeetmed
Piimaturu korraldamisel võidakse kasutada sekkumise erimeetmeid ehk nn turvavõrgu meetmeid. Neid võetakse selleks, et leevendada sektoris esinevate tõsisemate turuhäirete halbu mõjusid.
Või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost on igal aastal 1. märtsist kuni 30. septembrini avatav meede, mille raames on võimalik kokku osta võid fikseeritud hinnaga 2463,9 €/t ning lõssipulbrit hinnaga 1698 €/t. Pärast ettenähtud koguste täitumist võib kokkuostu jätkata pakkumusmenetluse kaudu.
Või ja lõssipulbri eraladustamise meetme puhul kõrvaldab pakkuja oma toodetest kokkulepitud koguse mõneks ajaks turult ning saab selle eest toetust.
Tarneahela korraldus
Euroopa Liidus pööratakse üha rohkem tähelepanu tarneahela läbipaistvusele ning piimatootjate turujõu suurendamisele piima tootmis- ja tarneahelas.
2012. aastal tehti kehtivates konkurentsireeglites erand. Sellega said liikmesriikide tunnustatud tootjaorganisatsioonid õiguse pidada oma liikmete toodetava piima tarnetingimuste, sealhulgas hinna üle teatud koguste raames läbirääkimisi.
Samuti võivad liikmesriigid tunnustada kindlaid tingimusi täitvaid tootjatest, töötlejatest ja kauplejatest koosnevaid tootmisharudevahelisi organisatsioone või sätestada kõikide oma territooriumil toimuvate piimatarnete suhtes ühtne kirjalik lepingustandard.
Kaitstud nimetused
Turukorraldusmeetmed aitavad ka tagada piima ja piimatoodete koostis- ja kvaliteedinõudeid ning kaitsta nende nimetusi konkurentsis analoogsete toodetega. Selleks on ühise turukorralduse sätetega reserveeritud osa piimatoodete nimetusi kasutamiseks vaid piimatoodetele (nt koor, või, jogurt, juust jne).
Turustamine
Euroopa Liidus turustatav joogipiim ning määrderasvad peavad vastama turustamisstandarditele.
Piimatoodete impordil Euroopa Liitu kehtivad imporditollid. Osa riikidega sõlmitud kokkulepete kohaselt võivad mingitele toodetele kehtida impordikvoodid ja seeläbi soodsamad imporditollimaksu määrad.
Määratud juhtudel kohaldatakse piima ja piimatoodete ekspordil ekspordikvoote ja kolmanda riigi impordi erirežiimi.
Viited
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) turukorralduse mehhanismidest kasutatakse aiandussektori toetamiseks otsemakseid ja turukorraldusmeetmeid.
Turukorralduse abinõud puu- ja köögiviljaturu suhtes on järgmised:
- tootjate koondumine tootjaorganisatsioonidesse ühise turustamise eesmärgil;
- turustusnormide kehtestamine värskelt turustatavale puu- ja köögiviljale;
- turul oleva puu- ja köögivilja koguste reguleerimine nende hinnataseme ja turu stabiilsuse säilitamiseks.
Puu- ja köögivilja ühise turukorralduse raames saab taotleda koolikava toetust, mille üks eesmärke on panna lapsed sööma rohkem puu- ja köögivilja ning harjutada neid tervislikult toituma.
Järelvalvet aiandustoodete üle teeb Põllumajandus- ja Toiduamet.
Aiandussektoris tegutsejad saavad taotleda ka toetusi Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmetest. Teavet toetustest saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA).
Viited
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, 17. august 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2430, 17. august 2023, millega kehtestatakse turustamisstandarditele vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektoris ning banaanisektoris Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, 7. juuni 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga
Euroopa Liidu sealiha turukorralduse meetmete rakendamise eesmärk on aidata luua sealiha sektoris nii tootjate kui ka töötlejate jaoks stabiilsemad turutingimused.
Turukorralduse meetmeid on eelnevate aastate jooksul korduvalt reformitud, et muuta need rohkem turule orienteerituks.
Sealiha turukorralduse meetmed hõlmavad siseturgu puudutavaid meetmeid ja kauplemist kolmandate riikidega. Siseturgu puudutavaid meetmeid rakendatakse tõsisemate turuhäirete korral nn turvavõrgu meetmetena. Sealiha puhul võidakse turuhäirete korral kogu aasta jooksul rakendada eraladustamistoetust.
Kolmandate riikidega kauplemist reguleeritakse sealihasektoris impordi- ja ekspordilitsentsidega ning imporditollimaksudega.
Turuolukorra hindamiseks koguvad liikmesriigid sealiha turu- ja hinnainfot. Eestis kogub neid andmeid Eesti Konjunktuuriinstituut.
Euroopa Liidu siseturul rakendatakse searümpadele ka kvaliteediklasside määramist (klassifikatsioon SEUROP), mis loob eeldused saada kõrgema kvaliteediga liha eest paremat hinda.
| Kvaliteediklass (märgistus) |
Tailihasisaldus (% rümba kaalust) |
|---|---|
| S | > 60 |
| E | > 55, < 60 |
| U | > 50, < 55 |
| R | > 45, < 50 |
| O | > 40, < 45 |
| P | < 40 |
Viited
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames on peamiseks teravilja turukorralduslikuks meetmeks sekkumiskokkuost, mille eesmärk on stabiliseerida teraviljaturgu, tagades seeläbi põllumajandustootjatele kindel minimaalne teravilja hinnatase.
Sekkumiskokkuost võib toimuda fikseeritud hindadega või pakkumismenetluse teel. Pakkumismenetluse teel toimuva ostu korral otsustab Euroopa Komisjon, millised kogused ja millise hinnaga kokku ostetakse.
Sekkumiskokkuost on avatud igal aastal 1. novembrist kuni 31. maini ning Eestis kasvatatavatest teraviljadest rakendub see automaatselt nisule. Juhul kui turuolukord seda nõuab, siis on Euroopa Komisjonil õigus avada sekkumiskokkuost ka odrale.
Müük sekkumisvarudest toimub juhul kui turul tekib sekkumiskokkuostu käigus ostetud teravilja järele nõudlus. Vastavalt turuolukorrale otsustab Euroopa Komisjon sekkumisvarude müügi avamise ja müüdavate koguste üle.
Euroopa Liidu veise- ja vasikaliha turukorralduse meetmete rakendamise eesmärk on aidata luua veiseliha sektoris nii tootjate kui ka töötlejate jaoks stabiilsemad turutingimused.
Turukorralduse meetmeid on aastate jooksul korduvalt reformitud, et muuta need rohkem turule orienteerituks.
Veise- ja vasikaliha turukorralduse meetmed hõlmavad siseturgu puudutavaid meetmeid ja kauplemist kolmandate riikidega.
Siseturgu puudutavaid meetmeid rakendatakse tõsisemate turuhäirete korral nn turvavõrgu meetmetena.
- Turuhäirete korral võidakse veise- ja vasikaliha (CN koodid 0201 10 00 ja 0201 20 20-0201 20 50) puhul kogu aasta jooksul rakendada sekkumiskokkuostu.
- Kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste liha puhul võidakse maksta eraladustamistoetust.
Kauplemist kolmandate riikidega reguleeritakse veise ja vasikaliha sektoris impordilitsentside ja ekspordilitsentside, imporditollimaksude ning eksporditoetustega.
Euroopa Liidu siseturul rakendatakse ka kaheksa kuu vanuste või vanemate veiserümpadele kvaliteediklasside määramist (klassifikatsioon SEUROP), mis loob eeldused saada kõrgema kvaliteediga liha eest paremat hinda.
Lisaks on kõikides Euroopa Liidu keeltes alla 12 kuu vanuste veiste liha turustamisel lubatud kasutada kindlaid müüginimetusi. Eestis võib nimetust vasikaliha kasutada alla 8 kuu vanuse veise liha turustamisel ja nimetust noorloomaliha üle 8 kuu, kuid alla 12 kuu vanuse veise liha turustamisel.
Turuolukorra hindamiseks koguvad liikmesriigid veise- ja vasikaliha turu- ja hinnainfot. Eestis kogub andmeid Eesti Konjunktuuriinstituut.
Viited
Õigusaktid
Viimati uuendatud 03.01.2025
