Anname suunised ja alusdokumendid, millest regionaalpoliitika kujundamisel lähtuda. Piirkondade arengule kaasaaitamiseks rakendame erinevaid toetusmeetmeid, osaleme rahvusvahelistes töörühmades ja koordineerime koostöövõrgustike tööd.
Peamine praegu regionaalarengut suunav riiklik alusdokument on 2022. aasta alguseks valminud regionaalse arengu tegevuskava (RETK). See määratleb olulisemad piirkondadevahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid ning koondab eri ministeeriumite valitsemisalasid hõlmava tegevusplaani nende leevendamiseks. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti regioonide arengu kiirendamiseks on koostatud valitsemisaladeülesed Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastani 2030. Regionaalse arengu tegevuskava, Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimiseks on koostatud ühine rakendusplaan.
Regionaalse tasakaalustamise eesmärke riigi strateegilistes arengusihtides seab samuti strateegia "Eesti 2035", mida peavad ühtlasi võtma aluseks riigi valdkondlikud arengukavad. Regionaalne tasakaalustatus strateegia aluspõhimõttena tähendab ka seda, et iga ministeerium peab oma valdkonna arengu kavandamisel võtma arvesse regionaalarengule avalduvat mõju ning otsima võimalusi positiivse regionaalse mõju tugevdamiseks.
Tegevusi regionaalse arengu suunamisel koondab lisaks igal aastal uuendatav riigieelarve tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ nelja-aastane regionaalpoliitika programm, mis on omakorda aluseks riigieelarve strateegia koostamisel ja riigieelarve planeerimisel.
Riigi tasandi strateegiadokumentide kõrval on tähtis roll piirkondliku arengu kujundamisel ka maakondlikel arengustrateegiatel. Need koondavad endas kohaliku omavalitsuste üksuste ühiselt kokkulepitud strateegilisi arenguplaane oma maakonna arendamiseks. Maakondlikud arengustrateegiad peavad omakorda panustama ja andma alusmaterjali ka riigi valdkondlikesse arengukavadesse ning võtma ühtlasi arvesse oma kohalike omavalitsuste arengukavades seatud strateegilisi arengueesmärke.
Dokumendid
Õigusaktide ja valdkondlike arengukavade eelnõude väljatöötamisel tuleb hinnata nende horisontaalseid mõjusid, sh mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. See põhimõte tuleneb riigi õigusloomepoliitika põhialustest aastani 2030 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi ja valdkonna arengukava koostamise korra alusel koostatud mõju hindamise metoodikast
Mõju hindamisel tuleb lähtuda mõjude määratlemise kontrollküsimustikust (regionaalse mõju hindamisel vaata tabelis mõjuvaldkond 9). Lisateavet saab Justiitsministeeriumist, kes tegutseb Vabariigi Valitsuse kavandatavate õigusaktide mõju hindamise süsteemi koordineerijana.
Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse meetmete toetuse andmise tingimuste koostamisel on abiks meetmete regionaalse mõju suunamise juhend.
Kontakt
Valdkonnaministeeriume nõustavad regionaalpoliitika osakonna nõunikud.
Eedi Sepp
nõustab õigusaktide eelnõude ja valdkondlike arengukavade regionaalarengu mõju hindamisel
Liis Palumets
nõustab toetusmeetmete regionaalset arengut toetava mõju suurendamisel
Euroopa territoriaalset ühtekuuluvust ja ruumilist arengut suunab keskselt strateegiadokument "Territoriaalne tegevuskava 2030".
Tegevuskava atlas toob kaardipildis välja Euroopa olulisemad regionaalse arengu katsumused ja suundumused.
Tegevuskava tekst, kokkuvõte ja atlas
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakond osaleb järgmiste rahvusvaheliste töörühmade töös.
EGTCUM (Expert Group for Territorial Cohesion and Urban Matters)
Euroopa Komisjoni territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnaarengu ekspertrühm. Ekspertrühm nõustab komisjoni territoriaalse ja linnaarengu teemadel. Koguneb kolm korda aastas.
UDG/DGUM (Urban Development Group/Director-Generals for Urban Matters)
Euroopa Liidu riikide vahelised mitteametlikud kohtumised linnaarenguga seotud teemadel. Kohtumised toimuvad nii spetsialistide kui ka peadirektorite tasemel kaks korda aastas. Aeg-ajalt toimuvad liikmesriikide vahel ka linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikud kohtumised, kus Eestit esindab regionaalminister.
NTCCP/DGTC (Network of Territorial Cohesion Contact Points/Director-Generals for Territorial Cohesion)
Euroopa Liidu riikide vahelised mitteametlikud kohtumised territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise teemal. Kohtumised toimuvad nii spetsialistide kui ka peadirektorite tasemel kaks korda aastas. Aeg-ajalt toimuvad liikmesriikide vahel ka mitteametlikud territoriaalse ühtekuuluvuse eest vastutavate ministrite kohtumised, kus Eestit esindab regionaalminister.
RDPC (Regional Development Policy Commitee)
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) regionaalarengu poliitika komitee. Komitee on kõrgema taseme regionaalpoliitika kujundajate foorum, mis arendab ja levitab globaalses kontekstis tulevikku vaatavat teaduspõhist regionaalarengu poliitika visiooni ning edendab erinevat tüüpi piirkondade heaolu ja elukvaliteeti. Koguneb kaks korda aastas. Aeg-ajalt toimuvad OECD riikide vahel RDPC raames ka regionaalarengu eest vastutavate ministrite kohtumised, kus Eestit esindab regionaalminister.
WPURB (Working Party on Urban Policy)
OECD linnarengu töörühm. Töörühm tegeleb OECD linnaarengu visiooni kujundamise ja levitamisega, dialoogi edendamisega linnade ja keskvalitsuse vahel ning analüüsib linnade ja linnastumisega seotud trende. Koguneb kaks korda aastas.
WPRUR (Working Party on Rural Policy)
OECD maaelu arengu töörühm. Töörühm tegeleb OECD maaelu arengu visiooni kujundamise ja levitamisega, linna ja maa vaheliste seoste mõistmise ning maapiirkondade konkurentsivõime ja vastupidavuse edendamisega ning analüüsib maaelu trende, katsumusi ja võimalusi. Koguneb kaks korda aastas.
WPTI (Working Party on Territorial Indicators)
OECD regionaalstatistika töörühm. Töörühm tegeleb statistiliste võimaluste edendamisega regionaalarengu poliitikate tulemuste teduspõhiseks mõõtmiseks ning levitab uuenduslikke lähenemisi regionaalse kasvu ja elukvaliteedi analüüsiks. Koguneb kkas korda aastas.
Regionaalpoliitika osakond koordineerib erinevate koostöövõrgustike tööd, mille kaudu vahetatakse vastastikku infot ja mis võimaldab kaasata osapooli regionaalpoliitika kujundamisse.
Omavalitsuste arendusjuhtide võrgustik
Võrgustikku kuuluvad kõigi omavalitsuste arendusjuhid või arendusspetsialistid, kelle ülesandeks on kavandada linna või valla arengut.
Võrgustikus vahendatakse infot meililisti kaudu. Vähemalt kord aastas saadakse kokku seminaril, kus jagatakse teavet erinevatest meetmetest, taotlusvoorudest ja muudel teemadel.
Lisateave: Kaire Luht ([email protected]).
Linnade arendusjuhtide ja -spetsialistide võrgustik
Linnade arendusjuhtide ja -spetsialistide nõukoda on kõigi Eesti maakonnakeskuste ja teiste suuremate linnade arendusspetsialiste hõlmav kogu. Selle eesmärk on vahetada teavet ja kogemusi linnade arengu teemal. Võrgustik moodustati 2013. aastal ning selle töövormid on meililist, seminarid, projektikülastused.
Lisateave: Liis Palumets ([email protected]).
Maakonna arendusorganisatsioonide koostöövõrgustik
Võrgustikku kuuluvad maakondlike arendusorganisatsioonide arendusspetsialistid, kelle ülesanne on kavandada maakonna arengut.
Võrgustikus vahendatakse teavet maakonna arengu küsimustes, sealhulgas maakonna arengustrateegiate koostamise ja uuendamise teemadel, ning osaletakse koolitustel.
Lisainfo: Urmas Kase ([email protected]).
Omavalitsuste ettevõtlusspetsialistide koostöövõrgustik
Võrgustikku kuuluvad omavalitsuste ettevõtlusspetsialistid, arendusspetsialistid või juhid, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Võrgustikus vahendatakse teavet ja kogemusi kohaliku ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengu teemadel. Omavalitsustele on võrgustik võimalus vahetada häid tavasid ja kogemusi ning ministeeriumitele abivahend edastada omavalitsustele valdkonnaga seotud olulist teavet, küsida neilt nõu ning saada andmeid ja ettepanekuid poliitikasuundade kujundamisel.
Lisainfo: Julia Troitskaja ([email protected]).
Maakonna arengut kavandavad ja suunavad maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO). Maakonna arengu kavandamise peamine dokument on maakondlik arengustrateegia, mille koostamist ja elluviimist MAROd koordineerivad.
Maakondlike arendusorganisatsioonide ülesannete täitjad:
- MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
- SA Hiiumaa Arenduskeskus
- MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
- SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
- SA Järvamaa
- SA Läänemaa
- MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
- MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
- MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
- MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
- Saaremaa Vallavalitsus
- MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit
- SA Valgamaa Arenguagentuur
- MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit
- SA Võrumaa Arenduskeskus
Maakonna arengustrateegia juhend
Kontakt
Urmas Kase
peaspetsialist
regionaalpoliitika osakond
Viimati uuendatud 18.09.2025
