Regionaalsed arengulepped

Pilootprojektina on kahes regioonis (Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti) ettevalmistamisel arengulepe, mida koostatakse regionaalse nõukogu eestvedamisel. Nõukogudesse kuuluvad ministeeriumite, maakondlike arendusorganisatsioonide, ettevõtjate ja ülikoolide esindajad ja eksperdid.

Projekti ülevaade, nõukogud ja dokumendid

Ülevaade projektist

Eesmärk

Eesti kandev probleem on regionaalne ebavõrdsus, mille üks indikaatoreid on ülisuur vahe Harjumaa ja väljaspool Harjumaa piirkonda saavutatavas sisemajanduse koguproduktis võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Kui soovida, et ka mujal kui pealinna regioonis elu areneks ja sisemajanduse koguprodukt kasvaks, tuleb otsida ja toetada iga piirkonna konkurentsivõimet ja arengueeldusi.

Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti arengulepete pilootprojekti eesmärk on välja selgitada, kas ühest maakonnast suurema regiooni ettevõtluse arengule suunatud arengulepe oleks tõhusam viis piirkondade vajadusi teadvustada ja konkurentsivõimet tõsta.

Arengulepe ja piirkondlik nõukogu oli valik mitme alternatiivi hulgast (kooskõlastamisprotsess, riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarveläbirääkimised, maakondlikud arengustrateegiad).

Valikut toetas omavalitsusliitude tellimusel tehtud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud uuring "Eesti regionaaltasandi arengu analüüs".

Arengulepe ja piirkondlik nõukogu

Vabariigi Valitsus andis 2022. a 31. märtsil mandaadi piirkondlike arengulepete ja nõukogude pilootprojekti ettevalmistamiseks 1–2 tervikliku regiooni kohta.

Arenguleppega lepivad keskvalitsus (ministeeriumid), kohalik omavalitsus ja partnerid (ülikoolid, ettevõtjad jne) kokku regiooni fookusvaldkonnad (prioriteetsed ettevõtlusvaldkonnad) ning nutika spetsialiseerumise fookused.

Arengulepe on alus valdkondlike poliitikasuundade edasisel kujundamisel ja meetmete loomisel ning ka poolte tegevuse suunamisel, sh investeeringute rahastamisel.

Arenguleppe allkirjastavad kõigi konkreetseid kohustusi võtvate institutsioonide allkirjaõiguslikud isikud (nt ministrid, ülikoolide rektorid, maakonna arendusorganisatsioonide ja valdade-linnade juhid jt). Leppe valmistab ette ja selle hilisemat täitmist seirab regionaalne nõukogu koos oma tugistruktuuriga.

Piirkondliku nõukogu roll on korraldada ja koordineerida arenguleppe sisulist koostamist ja kokkulepete saavutamist, töötada välja regiooni väärtuspakkumine, seirata arenguleppe täitmist ning vajadusel lepet uuendada. Nõukogusse kuuluvad ministeeriumide, maakonna arendusorganisatsioonide ning ülikoolide esindajad ja eksperdid. Nõukogu täpne koosseis sõltub piirkonnast ja selle kinnitab regionaalminister käskkirjaga.

Pilootprojekti eestvedaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakond koostöös regionaalpoliitika osakonnaga.

Pilootpiirkonnad

Esialgsed pilootpiirkonnad:

Kesk-Eesti: Järva maakond, Lääne-Viru maakond, Viljandi maakond ja Rapla maakond;
Lõuna-Eesti: Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond ja Võru maakond.

Pilotpiirkonnad lähtuvad statistilistest regioonidest (nn NUTS 3 piirkondadest), v.a Viljandi maakond, mis soovis olla osa Kesk-Eesti piirkonnast. Statistiliste piirkondade järgi jagatakse mitut regionaaltoetust.

Kõrvale jäävad piirkonnad

Esialgu jäävad pilootprojektist kõrvale järgmised piirkonnad:

Lääne-Eesti: Hiiu maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond ja Saare maakond;
Ida-Virumaa (kuna Ida-Viru programmi, Ida-Viru tegevuskava ning õiglase ülemineku kava kõrvale veel piirkondliku arenguleppe sõlmimine võib seal praegu segadust tekitada);
Harjumaa (ei vaja tingimata riigi lisatähelepanu, kuna on niigi kõige kõrgema SKP-ga piirkond ja pealegi sisaldab pealinna).

Kasu projektis osalejatele

Miks on riigil vaja piirkondlike lepete ja nõukogude kihti lisaks kõigele olemasolevale?

Üldine rahulolematus riigi senise regionaalse vaate piiratusega. Arengulepete ja piirkondlike nõukogude kaudu pakume süsteemset kahepoolse tagasisidestamise võimalust juhuslikult kujuneva piirkondliku poliitika asemel.

Üldeesmärk on võimendada piirkondade arengupotentsiaali ning seeläbi aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule; see ei ole nullsumma mäng, kus ühe piirkonna areng käiks kellegi teise arvelt.

Avaliku poliitika läbipaistvus ja usaldusväärsus suureneb (avalikud investeeringud tehakse tõhusamalt tänu koordinatsioonile, amet- ja valdkondlike silotornide lammutamisele ning kuna need on avalikkusele – kodanikele ja ettevõtetele – paremini nähtavad).

Miks on seda vaja regioonidel?

Regioonid saavad senisest suurema võimaluse kaasa rääkida ametkondade poliitikasuundade kujundamisel ning saavad nende plaanidest info kätte õigeaegselt.

Avaneb kanal, mille kaudu praegu maakonna arengustrateegiates kokku lepitud piirkondlikud vajadused saaksid kajastatud ka riigi valdkondlikes poliitikasuundades, tänu millele ka keskvalitsus arvestaks investeeringute kavandamisel ja suunamisel kohaliku tasandi jaoks olulisega.

Laiema vaatega piirkondlikud arengulepped ei tohiks seejuures vastanduda maakondlikule koostööle. Ei ole nii, et tuleb valida üks või teine. Maakondlikel arengustrateegiatel on teistsugune vajalik roll, olles eelkõige piirkonna linnade ja valdade vaheliste kokkulepete otsimise koht. Keskvalitsuse eri harude poliitikasuundade mõjutamine ja koordineerimine väljub maakondlike strateegiate võimusest.

Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu

Nõukogu koosseis

Nõukogu esimesed vahetuvad roteeruvalt (esimehe volituse periood sulgudes).

Esimees:
- Siiri Tamm, OÜ Harviker juhataja (01.01.2025 – 31.08.2025);
- Jaanus Marrandi, OÜ Estonia juhatuse liige (01.09.2025 – 31.01.2026);
- Olavi Israel, Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatori juhataja (01.02.2026 – 31.05.2026);
- Erkki Ehand, JELD-WEN Eesti AS esindaja (01.06.2026 – 31.12.2026).
Liikmed:
- Sigrid Soomlais, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalarengu asekantsler (nõukogu aseesimees)
- Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium, oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht
- Kai Kalmann-Jotautas, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalpoliitika osakonna juhataja
- Merike Koppel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht
- Toomas Tammik, SA Järvamaa nõukogu esimees, Järva vallavanem
- Gert Villard, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Rapla vallavanem
- Heiki Hepner, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Kohila vallavolikogu esimees
- Indrek Kesküla, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Väike-Maarja vallavanem
- Mati Toomsalu, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
- Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor, regionaalvaldkonna ekspert
- Olavi Israel, Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori juhataja
- Jaanus Marrandi, OÜ Estonia juhatuse liige
- Siiri Tamm, OÜ Harviker juhataja
- Erkki Ehand, JELD-WEN Eesti ASi esindaja.

Nõukoguga seotud materjalid

Laadi kõik alla

Lõuna-Eesti arengulepe

Eduka regionaalpoliitika eeldus on riikliku poliitika kohandamine piirkondlikele vajadustele. Oluline seejuures on nii horisontaalne (ministeeriumitevaheline) kui ka vertikaalne (keskvalitsuse ning maakondlike ja kohalike omavalitsuste vaheline) koordinatsioon.

Analüüsid ja seirearuanded aga näitavad, et praegused regionaalse koordinatsiooni instrumendid (sh maakonna arengustrateegiad) ei toimi piisavalt. Seetõttu võivad jääda saavutamata riigi erinevate strateegiliste arengudokumentidega (nt strateegia "Eesti 2035", teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035) seatud olulised eesmärgid Eesti majanduse üldise kasvu ja ühtlase piirkondliku arengu tagamiseks.

Probleemi võimaliku lahendusena on alates 2023. aasta algusest piloteeritud ettevõtluskeskkonna edendamise arengulepete koostamist Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis.

Pilootprojekti tegevus toetub Vabariigi Valitsuse aastate 2023–2027 tegevusprogrammi punkti 7.1.6 alategevusele 3 („Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalsete nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine“). Kaasvastutajad alategevustes on kõik ministrid oma vastutusvaldkonnas.

Seega on tegu avaliku sektori innovatsiooniga, kus piloteeritakse uut tüüpi (mitmetasandilise valitsemise põhimõttele vastavat) regionaalse koordinatsiooni mudelit. See võib edukuse korral, sh ministeeriumite ja regionaalsete huvipoolte piisava motivatsiooni olemasolul, olla põhimõtteline muutus Eesti regionaalsete eripäradega arvestavas poliitikakujunduses. Arenguleppe sisu on sellise koostöö ja koordinatsioonimudeli tulem, mida ajakohastatakse tegevuskeskkonna muutudes.

Lõuna-Eesti arenguleppe koostamiseks on algselt riigihalduse ministri, hiljem regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga moodustatud Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu. Nõukogu koosneb ministeeriumite esindajatest, maakondade arenguorganisatsioonide ja Tartu linna esindajatest ning ülikoolidest, ettevõtjatest ja ekspertidest. Iga osapool moodustab u kolmandiku nõukogu koosseisust.

Arengulepe on regionaalse nõukogu tegevuse tulem, mis on kokku lepitud huvipoolte koostöös ning ekspertide kaasabiga. Arenguleppe koostamise käigus olid nõuga abiks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) eksperdid. Laiema konteksti loomisel ja leppe eesmärgistamisel kasutati OECD ekspertide modereeritud töötubade arutelude tulemusi; arutelud toimusid 2023. ja 2024. aastal Otepääl ja Tartus.

Lõuna-Eesti arenguleppe pilootprojekti tegevused 2021–2024

2021

Ministeeriumitega peeti ametnike tasandil konsultatsioone regioonide moodustamise ja regionaalsete arengulepete võimaliku sisu üle.

2022

Märts: Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel anti põhimõtteline heakskiit piloteerida arengulepete koostamist kahes regioonis. Pilootprojekti toetab Euroopa Komisjon Euroopa Liidu reformide ettevalmistamise rahastu projektist „Strengthening Regional Specialisation and Competitiveness in Estonia”, mida viib ellu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). OECD aitab pilootprojekti kavandada lähtudes teiste riikide kogemusest, viib läbi töötubasid ja koolitusi. Lisaks annab OECD projekti käigus Eestile soovitusi, kuidas tõhustada valitsustasandite vahelist koostööd ning piirkondlike vajaduste ja potentsiaali toetamist valdkondlike poliitikasuundade kujundamisel.
September–detsember: eelläbirääkimised pilootprojekti käivitamiseks, sh külaskäigud piirkonna kõikidesse maakondlikesse arendusorganisatsioonidesse (MARO). Selgitati välja Lõuna-Eesti regiooni pilootprojektis osaleda soovivad maakonnad ja nende esindajad regionaalses nõukogus. Algselt oli mõte lähtuda jaotusest piirkonnast, mille järgi Lõuna-Eesti hõlmab kuut maakonda. Viljandi maakonna esindajad avaldasid aga kindlat soovi olla Kesk-Eesti arenguleppe pilootpiirkonnas. Seetõttu jäi Lõuna-Eesti arenguleppe pilootpiirkonda viis maakonda. Ka Põltsamaa vald Jõgevamaal soovis algselt liituda Kesk-Eesti pilootpiirkonnaga, aga maakond tervikuna otsustas lõpuks Lõuna-Eesti pilootpiirkonna kasuks.
14. oktoober: Tartus Delta keskuses peetud Lõuna-Eesti foorumil tutvustati omavalitsuste esindajatele arenguleppe mõtet. Osales ka riigihalduse minister Riina Solman.

2023

18. veebruar: riigihalduse minister allkirjastas käskkirja Lõuna-Eesti arenguleppe nõukogu moodustamiseks. Nõukogu moodustamisel paluti iga maakonna MARO-l nimetada nõukokku üks esindaja. Lisaks nimetati nõukogusse Tartu linnapea ning üks esindaja ministeeriumi kohta Rahandusministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist ning toonasest Maaeluministeeriumist. Sama aasta suvel toimunud ministeeriumite ümberkorraldamise käigus ühinesid Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kel on seetõttu nõukogus rohkem liikmeid, ning nõukokku lisandus ka Kliimaministeeriumi esindaja. Samuti nimetasid nõukokku oma esindaja Tartu Ülikool, Maaülikool ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Seega, ehkki regionaalne nõukogu moodustati vormiliselt riigihalduse ministri käskkirjaga (hiljem uuendatud regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga), on nõukogu sisuliselt küllaltki laiapindne, koosnedes maakondade, ministeeriumite ja teiste organisatsioonide volitatud esindajatest.
22. veebruar: toimus Lõuna-Eesti arenguleppe nõukogu esimene koosolek Tartu raekojas koos OECD ja Euroopa Komisjoni esindajatega. Nõukogu on pidanud aastatel 2023–2024 kokku üheksa koosolekut, mille protokollid on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
31. mai – 1. juuni: Otepääl peeti OECD tulevikuseire töötoad. Ekspertide juhitud aruteludes osales enam kui 30 esindajat Lõuna-Eesti organisatsioonidest ja riigiasutustest ning ka eraettevõtjaid. Sõnastati Lõuna-Eesti kui ettevõtluskeskkonna arengu sõlmprobleeme, mille võimalikke lahendusteid mudeldati erinevate kujuteldavate inimtüüpide huvide ja murede kaudu (nt noor õppija, keskealine ettevõtja, pensionieelne töötaja jne)
Juuli–september: korraldati ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate fookusgruppide kohtumised. Nende tulemusena sündisid ekspertide (Rivo Noorkõiv ja Veiko Sepp) sõnastatud ettepanekud arenguleppe tegevusteks.
2. november: Tartus peeti OECD sihiseade töötuba. Välisekspertide juhtimisel arutati koos piirkonna esindajatega teemasid, mida tulevane Lõuna-Eesti arengulepe peaks käsitlema.
Detsember: Lõuna-Eesti arenguleppe nõukogu kinnitas arenguleppe kaheksa põhisuunda.

2024

29. jaanuar: toimus OECD veebiseminar arengulepetest Euroopas ja põhjalikumalt Islandi kogemusest.
Jaanuar–märts: toimusid kohtumised ning arenguleppe mustandit tutvustati ministeeriumites ja regiooni MAROdes.
22.–23. mai: korraldati OECD fookusintervjuud piirkonna eri elualade oluliste inimestega (nt kõrg- ja ametikoolide esindajad, puiduklaster, turismiklaster, Kupland, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Tartu2024 jt). Tartus peeti arenguleppe tegevuskava töötuba. Ühe teemana arutati teekaarti sammudeks võimaliku ühise arenguorganisatsiooni loomise poole Lõuna-Eestis.
Mai–juuni: ministeeriumitest koguti arenguleppe projektile kommentaare ja tagasisidet.
Juuni: eksperdid (Veiko Sepp, Rivo Noorkõiv) vormistasid kogutud materjali põhjal Lõuna-Eesti arenguleppe eelnõu.
Juuli: regionaalsed arengulepped kirjutati uue loodava valitsuse koalitsioonileppesse punktina „Jätkame regionaalsete arengupiirkondade loomist ja arengulepete sõlmimist.“
August: regionaal- ja põllumajandusministri kaaskirjaga algatati Lõuna- ja Kesk-Eesti arengulepete tööversioonidele ametlik tagasiside kogumine ministeeriumitelt ja teistelt partneritelt.
September: Lõuna-Eesti arenguleppe nõukogu arutas läbi tagasisideringil partneritelt laekunud ettepanekud. Kooskõlastusringi kirjalike ettepanekute ja vastuste koondtabel on esitatud arenguleppe lisana.
Oktoober: kohtumine Eesti Leader Liidu ja kohalike Leader-gruppide esindajatega, et arutada võimalikku ühisosa regionaalsete arengulepete vaatest. Nõukogu moodustatud alatöörühmades peeti arutelud arenguleppe eri osade täpsema sõnastuse ja Lõuna-Eesti võimaliku tulevase koostööorganisatsiooni loomise üle.
November: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab aruteluks mõtted regionaaltasandi tugevdamise võimalikest sammudest, mis võiksid olla alus edasisele tööle regionaalsete arengulepetega.
6. november: kontseptsiooni lähtekohti tutvustati kahe regiooni arenguleppe nõukogu ühisel koosolekul ja kohtumistel koostööpartneritega (nt maakondlike arenduskeskustevõrgustikule).
2. detsember: Lõuna-Eesti arenguleppe nõukogu otsustas, et sarnaselt Kesk-Eesti ettevalmistatava leppega saab valmiva dokumendi nimeks „Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arengulepe“. Otsustati, et veel on vaja võtta aega enne allkirjastamist, et mõned leppe teemad põhjalikumalt läbi arutada (varem oli kavas arengulepe detsembris allkirjastada).
13. detsember: arengulepete eelnõude esitlemine koos aruteluseminariga Pajusis (kavandatud).

Lõuna-Eesti arenguleppe nõukogu

Nõukogu koosseis

Esimees:
- Urmas Klaas, Tartu linnapea
Liikmed:
- Priidu Ristkok (nõukogu aseesimees)
- Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsesüsteemi reformi juht
- Anti Allas, Riigikogu liige, endine Võru linnapea, Võrumaa Arenduskeskuse esindaja
- Liina Helstein, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduse juhataja
- Taavi Kurvits, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalpoliitika osakonna nõunik
- Karro Külanurm, Põltsamaa vallavanem, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse nõukogu esimees
- Kaarel Lehtsalu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtluse osakonna regionaalse arengu nõunik
- Kuldar Leis, ettevõtja, SA Tartu 2024 juht (endine)
- Lennart Liba, Põlvamaa Arenduskeskuse juhatuse esimees
- Rivo Noorkõiv, regionaalvaldkonna ekspert
- Taivo Raud, Tartu Ülikool, rektoraadi büroo juhataja
- Maido Ruusmann, Riigikogu liige, Tõrva Vallavolikogu esimees, Valgamaa Arenguagentuuri nõukogu esimees
- Sven Tobreluts, Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht
- Rando Värnik, Eesti Maaülikool, maamajanduse ökonoomika professor
- Rene Reisner, Kliimaministeerium, rohereformi osakonna kohalike omavalitsuste nõunik.