Euroopa Liit soovib eelarveperioodil 2023–2027 anda liikmesriikidele senisest suurema õiguse otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada, et liidu ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada ja kaasajastada. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – põllumajandustootjatele seatakse selles valdkonnas kõrged eesmärgid, kombineerides selleks hulka kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid. Poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud.
Üldeesmärgid
Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakaval on kolm üldeesmärki.
Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse.
Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse.
Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.
Neile lisandub sektoriülese, neljanda eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu.
Üldeesmärke püütakse saavutada hulga erieesmärkide kaudu.
Erieesmärgid
Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus.
Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule.
Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.
Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.
Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk.
Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke.
Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades.
Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust.
Parandada Euroopa Liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist).
Seire ja hindamine
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.
Strateegiakava koostamisel korraldatakse veel ka selle eelnõu keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille käigus kaasatakse huvigruppe ning mille tulemusena parandatakse kavas seatud keskkonnaeesmärke. Lisaks tehakse eelhindamine ka strateegiakava rahastusvahendile.
"Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027" ning "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" seiramiseks on moodustatud ühine seirekomisjon.
Komisjoni ülesanne on analüüsida arengukava ja strateegiakava rakendamist ja tulemuslikkust ning esitada oma arvamus kavade muutmise kohta.
„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” hindamiskava on dokument, mis kirjeldab strateegiakava hindamisi aastatel 2023–2031.
Hinnatakse seda, kui hästi on strateegiakavaga plaanitud tegevused oma eesmärke täitnud võrreldes algse ootusega. Strateegiakava hinnatakse nii selle rakendamise jooksul kui ka pärast rakendamise lõppu.
Hindamiskavas on kirjeldatud strateegikava rakendamise hindamised ning nende ettevalmistusteks ja läbiviimiseks vajalikud tegevused.
Kontakt
Anu Kalju
nõunik
põllumajanduspoliitika osakond
Ühise põllumajanduspoliitika aastate 2023–2027 riikliku strateegiakava ettevalmistamise kohustuslik osa on eelhindamine.
Eelhindamise eesmärk on saada sõltumatu hindaja objektiivsed hinnangud ja soovitused strateegiakava väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, sidususe, toimimise ja tõhususe ning eelarvevahendite jaotamise kohta.
Ministeeriumi kontaktisik
Anne Laura Laur
nõunik
põllumajanduspoliitika osakond
Eelhindaja kontaktisikud
Ants-Hannes Viira
Eesti Maaülikool
Kersti Aro
Eesti Maaülikool
Strateegiakava keskkonnamõjule oli kohustuslik anda strateegiline hinnang.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on aidata koostada tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas olev strateegiakava, mis võimaldaks Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat Eestis tulemuslikult rakendada.
Strateegiakava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatas maaeluminister 2019. aasta 18. juunil oma käskkirjaga.
Hindamise viis läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ.
Ministeeriumi kontaktisik
Anne Laura Laur
nõunik
põllumajanduspoliitika osakond
Keskkonnamõjude hindaja kontaktisik
Pille Antons
keskkonnaekspert
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Dokumendid
Rahastamisvahendi eelhindamise käigus analüüsiti rahastamisvahendi võimalikke rakendusvaldkondi, turutõrkeid ja sihtgruppe, töötati välja ettepanekud rahastamisvahendite kujundamiseks ja rakendamiseks ning kavandati investeerimisstrateegia.
Rahastamisvahendi eelhindamisega alustati 2019. a. oktoobris ning see jõudis lõpule 2020. a aprillis. Hindamist viis läbi Eesti Maaülikool.
Ministeeriumi kontaktisik
Taavi Kurvits
nõunik
regionaalpoliitika osakond
Eelhindaja kontaktisik
Ants-Hannes Viira
Eesti Maaülikool
Ettevalmistus ja kaasamine
Juhtkomisjon
Juhtkomisjon kujundab Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta, koordineerib strateegiakava koostamist ning teeb ettepanekuid ja kujundab seisukohti strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele.
Loe veelTöögrupid
Strateegiakava ettevalmistuseks kohtusid aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Nende kohtumiste materjale saab vaadata Eesti Veebiarhiivis.
Loe veelDokumendid
Strateegiakava kehtiv versioon
Kehtis 2025. aasta 11. septembrist kuni 2026. aasta 18. augustini.
Seotud viited
Viimati uuendatud 02.09.2026
