Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.
Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konkurentsivõime tagamiseks on oluline muuta paremaks kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jm) tööd ning parandada toodangu kvaliteeti. Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud seetõttu kaheksa tegevussuuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus. PõKa 2030 eesmärkide täitmisesse panustab ka erasektor oma valdkondlike arengukavade tegevustega.
Arengukava koostamisest võttis osa üle 500 eksperdi enam kui 140 asutusest ja organisatsioonist. Vabariigi Valitsus kiitis arengukava heaks aprillis 2021.
Ellu viiakse arengukava koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega tegelevate partneritega. Arengukava elluviimist juhivad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium.
Visioon ja eesmärgid
PõKa 2030 visioon on „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest.
Head maaelu iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd ning tegutsevad ühtehoidvad aktiivsed kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 elu maal väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse.
PõKa 2030 üldeesmärk on, et Eestis on kohalik toit eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Üldeesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga hea kvaliteediga, uuenduslik ning toodetud keskkonnasõbralikult. Selleks on tarvis rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel, ning tuleb rakendada uusimaid teadustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid.
Arengukava tutvustavad videod
Tegevussuund 1: Põllumajanduskeskkond
Eesmärgid
- Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene.
- Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutusele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud.
- Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine.
Tegevussuund 4: Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Eesmärgid
- Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist.
- Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv.
- Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus.
Tegevussuund 8: Kestlik kalandus
Eesmärgid
- Kalavarusid keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult majandades on kalavarud heas seisus.
- Keskkonnateadlik harrastuspüük laieneb.
- Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline.
- Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga.
Arengukava elluviimine
Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarvest, tagades selle kooskõla riigieelarve strateegiaga. Arengukava eeldatav kogumaksumus aastatel 2020–2030 on umbes 4,7 miljardit eurot. Täpsem maksumuse prognoos koostatakse igal aastal riigieelarve planeerimise käigus.
„Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ viiakse ellu kahe programmi alusel. Mõlemas programmis esitatakse alaeesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevused koos mõõdikute ja tegevuste (sh teenuste) rahastamiskavaga. Programmide rahastamiskavad kavandatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisalade eelarvemudelites. Programmid koostatakse nelja-aastase vaatega ning neid uuendatakse igal aastal rulluval põhimõttel, lisades ühe aasta.
Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguga seotud riiklik tegevus kajastus varem mitmes eri tasemega arengudokumendis, mis kehtisid suuresti 2020. aastani.
PõKa 2030 seob maaelupoliitika mõistes tervikuks riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnad „Põllumajandus ja kalandus“ ning „Regionaalareng ja maaelu“.
Oma valdkonna eesmärkide saavutamiseks on PõKa 2030 tegevussuunad lõimitud järgmiste olulisemate arengudokumentidega.
Viited
Arengukava viiakse ellu põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega seotud riiklikus, era- ja kolmandas sektoris osalejate ning teadus- ja arendusasutuste koostöös.
Arengukava elluviimiseks sekkumiste ja meetmete kujundamisel arvestatakse erasektori algatusel valminud piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektori ning töötleva tööstuse arengukavaga „Eesti põllumajandus ja toit 2030“.
Arengukava elluviimist juhivad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium. Elluviimisele antakse vahehinnang 2023. aastal.
Ettevalmistus, seire, hindamine
Dokumendid
Seotud viited
Viimati uuendatud 03.07.2023