Taimede, loomade, toidu ja sööda alalise komitee (PAFF) uuendtoidu ja toksikoloogilise ohutuse sektsiooni tõlgendusotsused

Aeg: 22. juuni 2022

Toidu akrüülamiidisisalduse vähendamise ühe võimalusena kasutatakse toidutootmisel ensüümi asparaginaas. See lagundab akrüülamiidi üht lähteainet asparagiini – see on valkude koostisesse kuuluv aminohape, mida leidub paljudes taimsetes ja loomsetes kudedes.

Paljud mikroorganismid, sh pagaripärm Saccharomyces cerevisiae, „toodavad“ mõningal määral asparaginaasi, kuid need kogused ei ole piisavad, et asparagiini lagundada ja seega toidus aküülamiidi sisaldust vähendada. Teatud kindlast Saccharomyces cerevisiae' tüvest toodetud akrüülamiidi vähendav pärm (ARY) sisaldab asparaginaasi koguses, mis võimaldab sellise pärmi lisamisel vähendada akrüülamiidi teket toidus.

Akrüülamiidi vähendava pärmi tahtlikku kasutust toidus tehnoloogilisel eesmärgil käsitletakse toiduensüümi kasutamisena.  

Toiduensüüme käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1332/2008 artikli 4 kohaselt võib alates liidu toiduensüümide loetelu kohaldamiskuupäevast Euroopa Liidu turule viia ning vastavalt lubatud tingimustele kasutada üksnes sellesse loetellu kantud toiduensüüme. Kuni nimetatud loetelu kohaldamiskuupäevani kehtivad liikmesriikides toiduensüümidele ja neist toodetud toidu turule viimisele ja kasutamisele riigisisesed õigusaktid. Toiduensüümi loetellu lisamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1331/2008.

Aeg: 17. september 2018

Antioksüdandid on defineeritud määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisas ühenditena, mis pikendavad toote säilimisaega, kaitstes seda oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest, nagu näiteks rasva rääsumine ja värvuse muutumine. Sellega erinevad antioksüdandid säilitusainetest, mis kaitsevad toitu mikroorganismide põhjustatud riknemise eest.

On olnud mitu juhtumit (eriti liha ja kala puhul), kus antioksüdante on kasutatud suures koguses, mistõttu tekib küsimus, kas nende kasutus vastab quantum satis’e põhimõtetele.

Toidu lisaaineid, mille kasutus antioksüdantidena on lubatud quantum statis, tuleb kasutada koguses, mis pole suurem, kui on vajalik kavandatud eesmärgi (antioksüdatiivse mõju) saavutamiseks.

Antioksüdantide kasutamine suuremas koguses (nt säilitusainete kasutuse maskeerimiseks või nende asendamiseks, et pikendada säilivusaega või säilitada värsket välimust, mis muidu saavutatakse säilitusainete abil) ei ole vastavuses quantum satis’e põhimõtetega ning pole seetõttu lubatud.

Askorbiinhappe ja askorbaatide (E 300–302) kasutus tuunikalas koguses kuni 300 mg/kg on piisav, et saavutada antioksüdatiivne mõju.

Aeg: 17. september 2018

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa toidugrupis 5.3 "Närimiskumm" on polüoolide kasutus lubatud quantum satis (vajalikus koguses) kasutuspiiranguga "ainult ilma lisatud suhkruta tooted". Seetõttu võib polüoole kasutatada närimiskummis, millele ei ole lisatud suhkruid [defineeritud määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklis 3(2)e].

See põhimõte kehtib nii lisatud suhkruta närimiskummile, milles kaaliumatsesulfaami on kasutatud lõhna- ja maitsetugevdajana (maksimumkogus  800 mg/kg), kui ka närimiskummile, milles kaaliumatsesulfaaami kasutatakse magusainena (maksimumkogus 2000 mg/kg).

Sama põhimõte rakendub teistele magusainetele [aspartaam (E 951), taumatiin (E 957), neohesperidiin DC (E 959), neotaam (E 961) ja advantaam (E 969)], mida on lubatud närimiskummis kasutada nii lõhna- ja maitsetugevdajana kui ka magusainena.

Aeg: 21. juuni 2016

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas loetletud liha toidugruppides (toidugrupid punktis 8) nimetatud toite tarbitakse iseseisva toiduna või kasutatakse lõpptoote põhilise või iseloomuliku koostisosana. Karamellvärve, mida lahjendatakse veega või teiste kandjatega ning kasutatakse lihatoodete pinnatöötluses, ei saa pidada toiduks.

Karamellvärvi ei saa pidada liittoidu koostisosaks, seetõttu ei saa karamellvärvivalmistisi pidada eraldi toiduks toidugrupi 8.3.3 "Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused" tähenduses.

Karamellvärvide kasutamine pinnatöötluses vajab kasutusluba toidugrupis 8.3.3 "Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused".

Aeg: 21. juuni 2016

Teema: fosfaatide kasutamine vähilaadsete konservides (canned crustaceans). Fosfaate (E 338–450) lubati kasutada steriliseerimisprotsessi lõpus kiirel jahutamisel struviidikristallide ärahoidmiseks.

Codex Alimentariuse kala ja kalatoodete komitee kala ja kalatoodete juhend (CAC/RCP 52-2003) defineerib konservi (canned food) kui steriilselt ja hermeetiliselt suletud toodet.

PAFFi komitee nõustub sellise tõlgendusega ning sõna "konserveeritud" (canned) all mõeldakse nii klaasi, metalli kui ka muudesse pakenditesse hermeetiliselt suletud tooteid, mis püsivad stabiilsena toatemperatuuril (ambient temperature).

Aeg: 14. detsember 2006

Lihatootjad kasutasid toodetes kõrge nitraadisisaldusega spinatiekstrakti.

Toote märgistusel väideti, et tootes ei ole kasutatud säilitusaineid.

Ekstrakti selline kasutus on tahtlik lisaaine kasutus, kuna selle tehnoloogiline eesmärk on pikendada lõpptoote säilivusaega.

Lisaaine kasutus peab vastama lisaainete määruse nõuetele ning toode tuleb märgistada toidu märgistamise õigusaktide nõuete kohaselt.

Seotud otsused

Aeg: 21. juuni 2016

Leelistavaid aineid [nt kaltsiumkarbonaat (E 170), karbonaadid (E 500–504) ja hüdroksiidid (E 524–528)] kasutatakse kakaopulbri töötlemisel. Nimetatud lisaaineid lisatakse kakaopulbri tootmisel kakaoubadele enne röstimist tehnoloogilisel eesmärgil, et kakaopulbri lahustuvust parandada, mõru maitset vähendada ja värvi muuta.

Leelistavad ühendid, mida kasutatakse kakaopulbri tootmisel ja töötlemisel, jäävad kakaopulbri koostisesse ja neil on kakaopulbris tehnoloogiline mõju.

Eelpool nimetatud lisaainete kasutus on reguleeritud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa toidugrupis 5.1 "Kakao- ja šokolaaditooted direktiivi 2000/36/EÜ tähenduses". Seetõttu on tegu toidu lisaaine kasutusega ning need lisaained tuleb esitada koostisosade loetelus.

Aeg: 17. aprill 2013

Värskete kalafileede töötlemisel kasutati naatriumkarbonaate (E 500) ja kaaliumkarbonaate (E 501). Neid lisaaineid kasutati koos sidrunhappega (E 300) ja naatriumtsitraatidega (E 331) kalafileedes niiskuse säilitamiseks ja fileede kaitsmiseks oksüdatsiooni eest. Lisaained lahustati vees ja seda lahust süstiti kalasse või hoiti värsket kala selles 24–48 tundi.

Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ei ole töötlemata kalal ja kalatoodetel lubatud kasutada lisaaineid E 500 ja E 501.

E 500 ja E 501 kasutus värskes kalafilees ja kalatoodetes on lisaaine kasutus, kuna neil on toidus tehnoloogiline funktsioon ja need jäävad toidu koostisesse. Seetõttu ei saa sellist kasutust pidada abiaine kasutuseks.

Värskes kalas ja kalatoodetes ei ole lubatud kasutada karbonaate lisaainena.

Aeg: 19. mai 2020

14. detsembri 2006 tõlgendusele lisaks leiti, et spinatiekstrakt võib läbida mikrobioloogilise fermentatsiooni, mille tagajärjel nitraat muudetakse nitritiks.

Fermentatsiooniprotsess toimub enne ekstrakti kasutamist lihatootes. Fermenteeritud puljongis sisalduv nitrit funktsioneerib lõpptootes säilitusainena ja värvistabilisaatorina, mistõttu ekstrakti selline kasutus on tahtlik lisaaine kasutus.

Lihatootes võib lisatud nitriteid olla kõige enam 150 mg/kg. Kasutatud nitritid peavad vastama lisaainetele kehtivatele puhtuskriteeriumitele [määrus (EL) nr 231/2012]. Fermenteeritud juurviljapuljong nendele nõuetele ei vasta.

Fermenteeritud puljongis sisalduv nitrit aitab pikendada lõpptoote säilivusaega ja stabiliseerida selle värvi. Seetõttu on tegu tahtliku lisaaine kasutusega.

Selline kasutus peab vastama lisaainete määruse nõuetele. Seetõttu peab ekstraktide kasutamiseks esitama taotluse ning samuti peab ekstrakt vastama lisaaine puhtuskriteeriumite nõuetele.

Seotud otsused

Aeg: 21. juuni 2016

Määruses (EÜ) nr 1333/2008 on jahuparandajana lubatud kasutada mitut lisaainet, näiteks fosforhapet ja fosfaate (E 338–452), L-tsüsteiini (E 920) ja askorbaate (E 300–301). Nende ainete kasutamine parandab taigna küpsetusomadusi.

Kuigi nende lisaainete kasutamine on lubatud toidugrupis 6.2.1 "Jahud", on neil funktsioon mitte jahus, vaid taignas. Nad aitavad hoida taigna stabiilsust, mõjuvad lõpptoote õhulisusele ja kooriku tekkele. Nii taigna kui ka sellest valmistatud saia või leiva (bakery wares)  koostis on sama.

Mainitud lisaaineid kasutatakse tehnoloogilisel eesmärgil, need jäävad lõpptootesse ning neil on seal mõju. Seetõttu on tegemist lisaaine kasutusega ja määruse (EÜ) nr 1169/2011 nõuete kohaselt tuleb need lisaained esitada koostisosade loetelus.

Aeg: 17. september 2018

Määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse toidu lisaainete spetsifikatsioonid, ei viita piimhappe [E 270 EINECS nr (200-018-0)] mõnele optilisele isomeerile, vaid piimhappele üldiselt. E 270 all mõeldakse nii L-(+)-piimhappe, D-(-)-piimhappe kui ka DL-piimhappe optilisi vorme.

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa sätete kohaselt võib teatud toitudes (nt imiku piimasegud) kasutada ainult L-(+)-vormi. Muudes toitudes, millistel eeltoodud piirangut ei ole, võib kasutada L-(+)-piimhappe, D-(-)-piimhappe ja DL-piimhappe optilisi vorme.

Aeg: 17. november 2020

Puhverdatud äädikas on toode, mida iseseiva toiduna ei tarbita; samuti pole see toidu iseloomulik koostisosa.

17. septembril 2018 avaldatud tehnoloogilist funktsiooni omavaid koostisosi sisaldavate taimsete ekstraktide tõlgendusotsuses leidis komisjon, et puhverdatud äädika kasutamine toidus tehnoloogilisel eesmärgil loetakse sihilikuks kasutamiseks toidu lisaainena.

Selline kasutus peab vastama lisaaine definitsioonile, toidu lisaaineid reguleerivatele õigusaktidele (kaasa arvatud puhtusnõuetele) ja tooted tuleb märgistada toidu märgistamise õigusaktide kohaselt.

Täiendus, 14. veebruar 2024

Puhverdatud äädikas kanti Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2086 ELis lubatud lisaainete loetellu ning seda võib alates 19. oktoobrist 2023 kasutada toidus säilitusainena ja happesuse regulaatorina.

Aeg: 30. november 2021

Riisitera mittesöödavate osade (kestade) jahvatamisel saadud pulber on mõeldud kasutamiseks erinevates toitudes paakumisvastase ainena või kandeainena.

Riisitera mittesöödavatest osadest saadud pulbri tahtlikku kasutust toidus tehnoloogilisel eesmärgil (nt paakumisvastase ainena, kandeainena) käsitletakse toidu lisaaine kasutamisena.  

Ainult Euroopa Liidu loetelus olevaid lisaaineid võib turule viia ning neid tuleb kasutada vastavalt lubatud kasutustingimustele. Lisaaine loetellu lisamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1331/2008.

Aeg: 17. september 2018

Lisaainete ekspertide töögrupis arutati, kuidas kasutada taimseid ekstrakte, mis sisaldavad tehnoloogilist mõju omavaid koostisosi või on rikkad nende prekursoritest (mis muudetakse aktiivseteks koostisosadeks pärast toitu lisamist, nt mikroorganismide poolt).

Tarbijale on eksitav, kui taimseid ekstrakte kasutatakse toidus lisaainena, väites seejuures, et neid on kasutatud muul eesmärgil.

Seetõttu otsustati kinnitada üle 2006 a. ja 2010 a. tõlgendusotsuste kehtivus.

Mõlema tõlgendusotsuse põhimõte ei laiene ainult suures koguses nitriteid ja nitraate (fermenteeritud või fermenteerimata kujul) sisaldavatele ekstraktidele, vaid seda tuleb laiendada üldiselt kõigile taimsetele ekstraktidele, mida on lisatud toidule koguses, millel on toidus tehnoloogiline funktsioon.

Selliste ekstraktide tahtlik kasutamine toidus tehnoloogilisel eesmärgil [kasutuse eesmärk on sarnane säilitusainete, antioksüdantide, (värvi) stabilisaatorite tehnoloogilisele funktsioonile] loetakse nende sihilikuks kasutamiseks toidu lisaainena.

Selline kasutus peab vastama toidu lisaaineid reguleerivatele õigusaktidele ja tooted tuleb märgistada toidu märgistamise õigusaktidele vastavalt.  Lõhna- ja maitseainetele ei kehti toidu lisaaineid reguleerivad õigusaktid, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse toidu lisaainena.

Seotud otsused

Aeg: 21. juuni 2016

Kurgivalmistise tegemiseks kurk lõigati ja kasteti vasksulfaadi vesilahusesse. Pärast 20-minutist töötlust kurk kurnati, loputati ja kuumtöödeldi.

Selle protsessiga moodustuvad kurgis vase ja klorofülli kompleksid, mille eesmärk on säilitada värske kurgi roheline värv pärast kuumutamist. Moodustunud vase ja klorofülli kompleksid [E 141 (i)] kurgis looduslikult ei esine.

Kurgivalmistises ei ole lubatud kasutada vasksulfaadi või vase komplekse, seetõttu ei tohi kirjeldatud protsessis neid lisaaineid kasutada.

Aeg: 23. juuni 2020

Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja esemete valmistamisel tohib kasutada aineid, mis on lubatud määrusega (EL) nr 10/2011. Looduslikest materjalidest on luba antud näiteks päevalilleseemnete jahvatatud kestadele ja töötlemata puidujahule ja -kiududele, kuid bambusjahule mitte. Bambusjahu ei käsitata töötlemata puidujahu ja -kiududena, kuna bambused kuuluvad kõrreliste sugukonda.

Seega ei tohi bambusjahu ja -kiude sisaldavaid plastesemeid turustada enne, kui nende kasutamine on lubatud. Sama kehtib ka mitmeid teisi samalaadseid täiteaineid (nt mais, nisuõled) sisaldavate plastesemete kohta.

Bambusjahu sisaldavate plastesemete turustamisel on tihti esitatud ka teavet, mis jätab mulje, et tegemist ei ole plastmaterjaliga. Selline teave võib tarbijaid eksitada ja see ei ole lubatud. Määruses nr 10/2011 mõistetakse plastina polümeeri, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on suuteline toimima valmismaterjali või -eseme peamise struktuurikomponendina. Määrusega ei sätestata peamise struktuurikomponendina toimiva polümeeri väikseimat koguselist sisaldust plastmaterjalis, seega saab tõlgendada, et materjali plastina määratlemisel selle määruse mõistes ei saa lähtuda üksnes polümeeri sisaldusest materjalis.