Mis on taimekaitsevahendid?
Taimekaitsevahendeid kasutatakse kahjurloomade (insektitsiidid ja rodentitsiidid), umbrohu (herbitsiidid) ja taimehaiguste (fungitsiidid) tõrjeks. Nende valik sõltub põllukultuurist, kliimast ja esinevatest kahjuritest. Mõne taimekaitsevahendi abil (sisaldavad aineid, mis ei ole toitained) saab mõjutada taimede eluprotsessi, näiteks taimede kasvu.
Levinud arusaama kohaselt on mõisted "taimekaitsevahend" ja "pestitsiid" sünonüümid. Siiski on pestitsiid laiem mõiste, mis hõlmab lisaks taimekaitsevahenditele ka biotsiide. Pestitsiid hoiab ära, hävitab või tõkestab kahjulikku organismi (kahjurit) või haigust või kaitseb taimi või taimseid saaduseid tootmise, ladustamise või transpordi käigus. Biotsiidid on ained, mille kasutusala on laiem kui taimekaitsevahenditel. Biotsiide kasutatakse näiteks ladude ja transpordivahendite desinfitseerimiseks.
Taimekaitsevahendite kasutamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides reguleeritud riiklike õigusaktidega. Eestis reguleerib taimekaitsevahendite kasutamist taimekaitseseadus. Seaduses sätestatud taimekaitsevahenditele esitatavate nõuetega tagatakse nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.
Teemast saab lähemalt lugeda taimekaitse rubriigist.
Taimekaitsevahendite jäägid toidus
Taimekaitsevahendite kasutamisest võivad jääda toitu või selle pinnale väga väikesed toimeaine kogused.
Igale toimeainele kehtestatakse jäägi piirnorm. Toimeaine jäägi piirnormi korral on tegu suurima lubatud aine kogusega, mis võib esineda toidus jäägina, kui taimekaitsevahendit on kasutatud vastavalt kasutusjuhisele. Piirnormide kehtestamisel võetakse arvesse kõiki tarbijagruppe, kaasa arvatud imikud, lapsed ja taimetoitlased.
Taimekaitsevahendit ei lubata kasutada juhul, kui selle kasutamine võib kujutada ohtu mõnele tarbijagrupile. Piirnormid on lubatavast päevasest kogusest reeglina kümneid kuni sadu kordi väiksemad. Need määratakse alati nii madalad kui võimalik, isegi juhul kui kõrgem piirnorm ei kujutaks ohtu tervisele.
Euroopa Liidus on kehtestatud piirnormid rohkem kui 1100 toimeainele, mida kasutatakse praegu või on varem kasutatud Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.
Jääkide piirnormid on määratud umbes 300 põllumajandustootele, mille hulgas on nii taimset kui ka loomset päritolu toit. Piirnormid kehtivad ka mõnedele töödeldud toodetele, mille puhul on arvesse võetud aine lahjenemist või kontsentreerumist töötlemisel.
Kõik toidud ei sisalda toimeainete jääke ning tavaliselt on toidus leiduvad jääkide kogused väga väikesed ega ohusta inimese tervist. Neid võib leiduda isegi sel juhul, kui kasutatakse õiget taimekaitsevahendit kindlaksmääratud viisil.
Mõnikord on toimeainete jäägid saagis vajalikud, et need oma tööd edasi teeksid. Näiteks kaitsevad need puu- või köögivilju kahjurite eest säilitamisel või riknemise eest pikemal transpordil. Külmemas kliimas on kahjureid ja taimehaiguseid vähem kui lõunapoolsemates maades, seetõttu puudub nendes riikides vajadus kasutada taimekaitsevahendeid suurtes kogustes.
Ka mahetooted võivad sisaldada toimeainete jääke. Mahekultuuridel on lubatud kasutada mitmeid taimekaitsevahendeid. Esinenud on ka juhtumeid, kus tavatootmises kasutatavate taimekaitsevahenditega töödeldud tooteid on turustatud kui mahetooteid. Samuti võivad taimekaitsevahendid sattuda mahetoodetele ristsaastumise teel, kui mahe- ja tavapõld asuvad lähestikku ja tavapõllu töötlemisel satub taimekaitsevahendeid ka mahekultuuridele. Ristsaastumist võib põhjustada ka samade seadmete kasutamine tava- ja mahekultuuride töötlemisel. Mahetooted võivad saastuda ka transpordi või ladustamise käigus.
Väljaspool Euroopa Liitu toodetud puu- ja köögiviljade kontroll
Euroopa Liitu imporditud puu- ja köögiviljade kontrollil on kolm etappi.
Tootjariigis kontrollitakse, kas tootjad kasutavad taimekaitsevahendeid nõuetekohaselt. Peamiselt kontrollitakse seda, kas puu- ja köögiviljade kasvatamisel kasutatakse ainult neid taimekaitsevahendeid, mida on lubatud Euroopa Liidus kasutada, ning ainult lubatud viisil.
Vajadusel võetakse enne eksporti ka kontrolliproove, et veenduda, kas nõuetekohase kasutamise reeglitest on kinni peetud ning ega puu- ja köögiviljad sisalda taimekaitsevahendite jääke üle ELis lubatud koguste.
Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi audiitorid kontrollivad, kas suuremate eksportivate riikide kontrollisüsteemid toimivad korralikult. Auditite raportid avaldatakse Euroopa Komisjoni kodulehel.
Ettevõtja, kes puu- ja köögivilju Euroopa Liidus turustab, võib nõuda eksportijalt ka lisagarantiisid. Selleks võib olla näiteks nõue teha täiendavaid kontrolle, mida teeb kas turustaja ise või mõni sõltumatu sertifitseerimisasutus.
Tavaliselt hinnatakse selliste kontrollide käigus seda, kas puu- ja köögiviljade kasvatamisel on järgitud mõnd rahvusvahelist hea põllumajandustava standardit (nt GLOBALGAP), mis hõlmaks ka taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise põhimõtteid.
Sellised kontrollid toimuvad tavaliselt piiripunktides, mis asuvad ELi välispiiril (maanteel, raudteel, lennujaamades, sadamates), või tolliladudes enne seda, kui kaup lubatakse ELi territooriumile.
Enim saabub sääraseid kaupu ELi läbi Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania sadamate. Suurim maanteel asuv piiripunkt asub Türgi-Bulgaaria piiril.
Statistikat Euroopa Liitu imporditavast toidust avaldab Eurostat.
Piiripunktis võib kontrolle teha kahel alusel.
- Kohustuslik kontroll kõigis Euroopa Liidu piiripunktides. Euroopa Liit on määratlenud need peamised riigid ja kaubad, kust saabuvat kaupa piiripunktides tihemini ja rangemalt kontrollitakse, sh taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks (praegu 10 riiki, sh Türgi, Hiina, India). Kontrollide alus on Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1793.
- Iga liidu liikmesriik saab teha imporditavale kaubale ka täiendavaid kontrolle. Nt 2017. ja 2018. a saadeti kõikide piiril tehtud kontrollide tulemusena liidu piirilt tagasi vastavalt 132 ja 154 kaubasaadetist, kuna neis leiduv kaup sisaldas normist enam taimekaitsevahendite jääke.
Selliseid kontrolle tehakse reeglina kas hulgi- või jaekaubandusettevõtetes. Kontrolle tehakse nn Euroopa Liidu ülese koordineeritud kontrollprogrammi raames, kus on kokku lepitud kogu liidu kontrollimahud, sh see, milliseid kaupu kontrollitakse ja milliste taimekaitsevahendite sisaldust uuritakse.
Vajadusel teeb iga liikmesriik lisakontrolle. Kontrolliproove võetakse varasematel aastatel liikmesriikides esinenud probleemsetest toidugruppidest, arvestades seejuures kohalikke tarbimisharjumusi.
äiteks võetakse proovivõtte plaanides aluseks Euroopa Toiduohutusameti kogutud andmed riikide probleemsematest toidugruppidest, millest Eesti võtab seiresse neid toidugruppe, mida meil rohkem tarbitakse.
Lisaks võetakse kohaliku seire käigus arvesse liidu sööda ja toidu kiirhoiatussüsteemi RASFF väljastatud teateid ning riigis endas ilmnenud probleeme, nagu näiteks Eesti puhul viimastel aastatel õunte puhul esinenud päritolu võltsimise kahtlusi.
ELi liikmesriigis (sh Eestis) toodetud puu- ja köögivilja kontroll
Kontrollid, mida tehakse ELi liikmesriigis (sh Eestis) selleks, et tuvastada, kas riigis endas toodetud puu- ja köögiviljad vastavad nõuetele ega sisalda taimekaitsevahendite jääke üle lubatud normi, saab jagada kahte etappi.
Põllumajandus- ja Toiduamet käib puu- ja köögivilja kasvataja juures kontrollimas järgmist:
- ega seal kasutata taimekaitsevahendeid, mida pole Eestis lubatud kasutada;
- kas lubatud taimekaitsevahendeid kasutatakse nii, nagu neid tuleb kasutada;
- kas peetakse kinni muudest nõuetest, mis on taimekaitsevahendite kasutamise seisukohast olulised (nt taimekaitsepritsi vastavus nõuetele, taimekaitsevahendi hoiustamise tingimused jne).
Sellise kontrolli tulemusena võib Põllumajandus- ja Toiduamet võtta vajadusel ka kontrollproove lõpptoodangust, et saada lisakinnitust sellele, kas taimekaitsevahendeid kasutades on nõudeid järgitud.
Taimekaitsevahendi kasutamise ja registreerimise kohta saab rohkem teavet Põllumajandus- ja Toiduametist.
Kontrolle tehakse nn Euroopa Liidu ülese koordineeritud kontrollprogrammi raames, kus on kokku lepitud kogu liidu kontrollimahud, sh see, milliseid kaupu kontrollitakse ja milliste taimekaitsevahendite sisaldust uuritakse.
Kuidas hinnatakse taimekaitsevahendite jääkide ohutust?
Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele taimekaitsevahendite ehk hpestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MLR, inglise maximum residue level). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.
Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele.
Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtusi (talutav ööpäevane kogus ehk ADI , akuutne standarddoos ehk ARfD) ning toitumisuuringute andmeid.
Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega.
Tasub teada
ADI (acceptable daily intake, vastuvõetav/talutav ööpäevane kogus) – toidus sisalduv toimeaine kogus, mille tarbimisel iga päev terve inimese eluea jooksul ei esine terviseriski (ühik: mg / kehamassi kg). Toksikoloogiliseks võrdlusväärtuseks pikaajalise kokkupuute hindamisel.
ARfD (acute reference dose, akuutne standarddoos) – toidus sisalduv toimeaine kogus, mille tarbimisel lühema aja jooksul (üks toidukord või ööpäeva jooksul) ei esine terviseriski (ühik: mg / kehamassi kg). Toksikoloogiliseks võrdlusväärtuseks lühiajalise kokkupuute hindamisel.
Lühiajalise kokkupuute hindamine
Lihtsustatult leitakse akuutne saadavus üldise arvutusvalemiga.
Akuutne saadavus = [(aine sisaldus tootes) x (toote tarbitav kogus)] / kehamass
Tõenäolisema tarbijariski hindamisel (s.t täpsemates arvutusvalemites) võetakse lisaks aine sisaldusele tootes ning tarbitavale kogusele arvesse täiendavaid aspekte, näiteks seda, et viljad töödeldakse või kooritakse. MRL aga väljendab lubatud jäägi kogust kogu viljas, s.t töötlemata ja koorimata viljas.
Uuringutega vaadeldakse näiteks seda, kuidas muutub jäägi sisaldus kuumtöötlemisel või milline on jäägi sisaldus eraldi kogu viljas, koores ja viljalihas. Uuringute tulemuste põhjal arvutatakse töötlemisfaktorid, mis iseloomustavad jäägi osakaalu töödeldud või kooritud viljas.
Lisaks on uuringud näidanud, et mõnikord võib jäägi kogus ühes ühikus (nt üks mandariin, üks õun) olla suurem kui keskmiselt kogu partiis. Et sellega seoses veelgi maandada riski, mis tuleneb korraga suure koguse mingi toiduaine söömisest, on arvutusvalemisse lisatud täiendavalt varieeruvusfaktor, mille väärtus sõltub ühiku kaalust.
Seejuures tasub teada, et arvutusvalemisse lisatavad faktorid ei ole universaalsed ehk ühesugused kõigi toimeainete või viljade jaoks.
Täpsem arvutusvalem on seega järgmine.
Akuutne saadavus = [(aine sisaldus tootes) x (toote tarbitav kogus) x (asjakohane faktor)] / kehamass
Üldise arvutusvalemi kasutamisel hinnatakse aine saadavusest tulenevat võimalikku riski tegelikkusest suuremaks. Seda muu hulgas põhjusel, et jäägi sisaldus töötlemisel või koorimisel muutub ning enamik toodetest sisaldab tegelikkuses jääke piirnormist oluliselt vähem.
Üldise arvutusvalemi järgi võiks näiteks 20 kg kaaluv laps süüa ööpäevas vaid 67 g mandariine, mis sisaldavad maksimaalses lubatavas koguses kloorpürifossi (eeldusel, et ta ei saa seda ainet lisaks mõnest muust toiduainest). Täpsema arvutusvalemi järgi (ehk täiendavalt töötlemisfaktori ja varieeruvust arvestades) saame aga tulemuseks 1,11 kg kooritud mandariine. Banaane, mis sisaldavad maksimaalses lubatavas koguses tiabendasooli, võiks 20 kg kaaluv laps üldise arvutusvalemi järgi süüa ööpäevas 333 g (eeldusel, et ta ei saa seda ainet lisaks mõnest muust toiduainest). Töötlemisfaktori ja varieeruvuse täiendaval arvestamisel aga saame tulemuseks 3,7 kg kooritud banaani.
Toimeainete tegelikke sisaldusi arvestades võib päevas ohutult süüa veelgi suuremaid koguseid.
Kas toit, milles on pestitsiidijääke üle piirnormi, on süües kohe tervisele ohtlik?
Süües toitu, milles pestitsiidijääkide sisaldus ületab piirnormi (MRL), ei teki otsest terviseriski, kui pestitsiidide saadavus toidust jääb alla toksikoloogiliste võrdlusväärtuste ehk ohutuslävendite (nagu talutav ööpäevane kogus ADI või akuutne standarddoos ARfD).
Ohutuslävendi ADI ületamine perioodiliselt või aeg-ajalt ei tähenda samuti otsest terviseohtu, kuna ADI puhul on tegu väärtusega, mis on välja arvestatud inimese eluaegse kokkupuute alusel.
Kuidas saan vähendada taimekaitsevahendite jääke oma toidus?
Puuviljade pesemine ja koorimine ning köögiviljade pealmiste lehtede eemaldamine võib osa toimeainete jääke eemaldada. Ka töötlemine, sh keetmine, võib vähendada mõnede toimeainete sisaldust toidus.
Kõige tähtsam on siiski toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning hoiduda igapäevaselt suures kogustes samade toitude tarbimisest.
Sel viisil rikastame oma toidulauda ja vähendame võimalust, et saame mõnda toimeainet üle päevase lubatud piirnormi.
Viimati uuendatud 22.09.2022