Tänu sääraste tegevuskavade rakendamisele kasutab Euroopa põllumajandussektor üha enam ohutuid ja keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, pakkudes seeläbi tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid.
"Eesti taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavas aastateks 2019–2023" on kirjas abinõud, millega riik kavatseb sel perioodil soodustada taimekaitsevahendite säästvat kasutamist.
Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava koondab kokku valdkonna olulisemad kitsaskohad ning kirjeldab tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja kasutamisega kaasnevate riskide vähendamiseks.
Tegevuskavas on rõhk asetatud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.
Eesmärkide täitmiseks vajalike meetmete ja tegevuste kavandamisel lähtuti alavaldkondade kitsakohtadest ning ministeeriumi tellitud uuringute kokkuvõtetest. Meetmeid ja tegevusi on kavandatud muu hulgas ka õiguslikult reguleeritud tegevuste paremaks toetamiseks ja arendamiseks.
Eesmärgid
Tegevuskavas toodud abinõudel on kaks peamist eesmärki:
- vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale;
- soodustada integreeritud taimekaitse põhimõtete ja muude abinõude väljatöötamist ja kasutusele võtmist.
Tegevuskava peamiste eesmärkide saavutamist toetavad tegevused, mis jagunevad kolmeks teemaks – teavitamine, taimekaitse ning seadmed.
Tegevused
Teavitamisega seotud tegevused hõlmavad taimekaitsealast koolitust, taimekaitsevahendite ohutu kasutamise teemalist nõustamist ja avalikkuse teadlikkuse tõstmist.
Teavitamise puhul tuleb kindlasti rõhutada koolituste tähtsust taimekaitsevahenditega ümberkäimisel kaasneda võivate riskide vähendamisel. Senisest enam tuleb pöörata rõhku ka taimekaitsevahendite kohta käiva teabe edastamisele tavakodanikele.
Teadlikkuse tõstmiseks planeeritud tegevustest saavad kasu nii tavakodanikud, taimekaitsevahendite amatööridest ja professionaalidest kasutajad kui ka turustajad ja nõustajad.
Tegevused hõlmavad taimekaitse säästvat kasutamist ja integreeritud taimekaitset. Neid võib tinglikult nimetada ka taimekaitsevahendite kasutamise viisideks ja võteteks.
Taimekaitsevahendeid kasutatakse põllumajandussaaduste tootmisel ehk toiduahela alguses, seega on sellele etapile tähelepanu pööramine toiduohutuse tagamiseks oluline. Kavas on edendada taimekaitsevahendite ohutumat ja sihipärasemat kasutamist ning tõhustada nendega seotud huvigruppide koostööd ja järelevalvet. Lisaks on plaanis soodustada integreeritud taimekaitse ja teiste alternatiivsete taimekahjustajate tõrjeviiside kasutuselevõttu.
Plaanitud tegevustest saavad kasu peamiselt põllumajandustootjad.
Taimekaitseseadmete-alaste tegevuste alla käivad teemad, mis seonduvad taimekaitseseadmete tehnilise kontrolliga.
Plaanitud tegevustega muudetakse ja kaasajastatakse senist tehnilise kontrolli süsteemi. Tehnilisel kontrollil on samuti oluline roll tegevuskava eesmärkide saavutamisel – kontrolli läbinud ja tehniliselt korras taimekaitseseadmete kasutamisel väheneb keskkonna- ja terviseriskide tekkimise tõenäosus.
Taimekaitseseadmete vallas plaanitud tegevustest saavad kasu taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad, kes tegutsevad kas põllumajanduslikes või ka muudes valdkondades, ning tehnilise kontrolli tegemiseks volituse saanud ettevõtjad.
Euroopa Komisjoni väljatöötatud ühtlustatud riskinäitajad
Euroopa Komisjon hakkas alates 2019. a direktiivi (EL) 2019/782 alusel välja arvutama Euroopa Liidu üleselt ühtlustatud riskinäitajaid, mis võimaldavad hinnata taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevate riskidega seotud suundumusii
Näitajaid hakatakse kasutama selleks, et hinnata edusamme, mis on tehtud erinevate poliitikasuundade eesmärkide saavutamisel, millega taotletakse taimekaitsevahendite mõju vähendamist inimeste tervisele ja keskkonnale.
2019. a augustiks töötati välja kaks ühtlustatud riskinäitajat – toimeaine koguse ja lubade arvu põhine.
Riskinäitaja põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel turule lastud taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete kogustel (harmonised risk indicator 1 ehk HRI 1).
Näitaja HRI 1 põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel turule lastud taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete koguste kohta kogutud statistikal ning määruse (EÜ) nr 1185/2009 I lisal (pestitsiidide turulelaskmise statistika), mille alusel komisjonile vastavaid andmeid esitatakse.
Eestis kogub neid andmeid Statistikaamet, kes esitab need Eurostatile, kes omakorda esitab need Euroopa Komisjonile. Kogutavad andmed on liigitatud 4 rühma ning igale rühmale vastab kindel kaalutegur, mida hiljem indikaatori arvutamisel kasutatakse. Edasi jagunevad rühmad 7 kategooriaks lähtuvalt sellest, milline on ainetest tulenev risk vastavalt klassifikatsioonile.
Näitaja HRI 2 põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 53 alusel taimekaitsevahendite kasutamiseks antud lubade arvul, mis on komisjonile esitatud sama määruse artikli 53 lõike 1 kohaselt.
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikkel 53, taimekaitse eriolukorrad – liikmesriik võib eriolukordades anda kuni 120 päevaks loa taimekaitsevahendite turulelaskmiseks piiratud ja kontrollitud kasutuseks, kui selline meede osutub vajalikuks ohu tõttu, mida ei ole võimalik ohjata ühegi teise mõistliku vahendiga.
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 08.04.2025
