Sisukord
Sissejuhatus
Nõuded seemnekartuli sertifitseerimise taotlemiseks
Uus männi-laguussi puhang Euroopa Liidus
PTA avastas 2025. aastal illegaalselt märgistatud puidust pakkematerjali
Karantiinsete taimekahjustajate seired 2025. aastal
Elurikas muld kui toimiv süsteem: kuidas seda hinnata?
Õigusloomest
International Plant Protection Convention (IPPC) ja Commission on Phytosanitary Measures (CPM) – millega on tegemist ja miks on need olulised?
Anna oma panus infokirja koostamisse
Telli taimetervise infokiri oma meilile
Seekordses infokirjas anname ülevaate 2025. aasta karantiinsete taimekahjustajate seirete tulemustest ja sellest, kuhu on suunatud seirete fookus 2026. aastal.
Samuti tuletame meelde nõudeid, mida tuleb täita seemnekartuli sertifitseerimise taotlemisel, ja selgitame, miks sertifitseeritud seemnekartuli tootmine ja sertifitseerimine on oluline nii üksikute talunike kui ka kogu põllumajandussektori jaoks.
Täpsemalt saab lugeda 2025. aasta novembris Prantsusmaal esmakordselt avastatud männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) koldest, mis tähistab olulist muutust selle EL karantiinse taimekahjustaja levikus Euroopas.
Välisriikidesse kaupa eksportivatel ettevõtjatel on oluline tähele panna, et rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatav puidust pakkematerjal peab vastama fütosanitaarmeetmete standardi ISPM 15 nõuetele. Ebaseaduslik puidust pakkematerjal võib põhjustada sihtriigis kauba kinnipidamise, tagasisaatmise või hävitamise, ning kõik sellega seotud kulud jäävad saatja kanda. 2025. aastal avastas PTA etteteatamata ametlike kontrollide käigus kolm juhtumit, kus puidust pakkematerjalil kasutati ISPM 15 vastavusmärgistust ilma selleks ametlikku tegevusluba omamata.
Maaelu Teadmuskeskuse labor kutsub põllumehi osalema pilootprojektis, mille käigus hinnatakse mulla funktsionaalse elustiku seisundit Antonie LIFE Monitor™ tehnoloogia abil. Samuti tuletatakse meelde, miks on mulla seisundi hindamine oluline ja kuidas seda teha.
Õigusloome teemadel kirjutame Euroopa Komisjoni algatusest ehk toidu- ja söödaohutuse valdkonda reguleerivate õigusaktide lihtsustamise paketist, mille eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust ja parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet.
Infokirjast leiab põgusa ülevaate ka taimetervise valdkonna ühest ulatuslikumast rahvusvahelisest kokkuleppest, International Plant Protection Convention (IPPC) ehk rahvusvahelisest taimekaitsekonventsioonist, mille raames tegutseb üle 180 riigi ühiselt selle nimel, et kaitsta taimi kahjulike organismide (taimekahjustajate ja haigustekitajate) leviku ja sissetoomise eest ning soodustada selleks vajalike abinõude rakendamist.
Head lugemist!
Seemnekartuli tootmine ja sertifitseerimine on oluline osa põllumajandusest, sest kvaliteetne seemnekartul mõjutab oluliselt saagi suurust, taimede vastupidavust keskkonnamõjudele ja säilivust. Seemnekartul ei ole lihtsalt tavaline kartul, vaid spetsiaalselt kasvatatud ja kontrollitud materjal, mis peab vastama kehtestatud nõuetele. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sertifitseerib seemnekartuli rahvusvaheliste nõuete kohaselt.
Sertifitseerimiseks kontrollitakse kartulitaimi põllul ning sügisel võetakse mugulaproovid bakter- ja viirushaiguste määramiseks ning kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Seemnekartuli tootmine algab sobiva sordi valikust. Tootmine toimub tavaliselt eraldatud põldudel, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Mullaproovid kartuli-kiduussi esinemise kontrollimiseks seemnekartuli tootmiseks kavandaval põllul võtab PTA järelevalveametnik enne kartuli mahapanekut. Seemnekartuli tootmiseks kasutatav põld peab olema vaba valkjast kartuli-kiduussist (Globodera pallida (Stone) Behrens) ning kollasest kartuli-kiduussist (Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens).
Oluline on külvikord – kartulit ei kasvatata samal põllul mitu aastat järjest, sest see suurendab haiguste riski. Seemnekartuli puhul on see nõue eriti oluline, sest põld peab olema võimalikult puhas haigustest ja kahjuritest.
Kartuli kasvatamisest seemnekartulipõllul peab olema möödunud:
- supereliit- ning eliitseemnekartuli tootmise korral vähemalt kolm aastat;
- sertifitseeritud seemnekartuli tootmise korral vähemalt kaks aastat;
- säilitussordi seemnekartuli tootmise korral vähemalt kaks aastat.
Seemnekartuli tarnija sisestab 15. juuniks PTA kliendiportaalis andmed põldude kohta ja esitab kinnitamiseks sordi omanikule/esindajale. Sordi omanik/esindaja kinnitab andmed ja esitab PTA-le.
Kasvuperioodil jälgitakse hoolikalt taimede seisundit. Haigestunud või nõrgad taimed eemaldatakse, et vältida nakkuse levikut. Põldtunnustamise käigus kontrollivad seemnekartuli põlde PTA inspektorid, hinnates taimede tervist ja sordipuhtust.
Seemnekartuli tootmise korral on väikseim vahemaa seemnekartulipõllu ja naabruses asuva kartuli tootmise põllu vahel järgmine:
- supereliitseemnekartuli tootmise korral 50 meetrit;
- eliitseemnekartuli tootmise korral 25 meetrit;
- sertifitseeritud seemnekartuli tootmise korral 10 meetrit;
- säilitussordi seemnekartuli tootmise korral 10 meetrit.
Pärast saagikoristust sorteeritakse kartulid. Valitakse välja sobiva suurusega ja vigastusteta mugulad. PTA järelevalveametnik võtab sügisel bakter-ja viirushaiguste määramiseks mugulaproovid kartulihoidlas. Seemnekartul peab olema ühtlase kvaliteediga ning vaba haigustest ja kahjustustest.
Sertifitseeritakse seemnekartul, mis on liigi- ja sordiehtne ning liigi- ja sordipuhas ning vastab kvaliteedi, sealhulgas põlvnemise ning taimetervise nõuetele.
Kui kõik nõuded on täidetud, on võimalik seemnekartuli tootjal esitada seemnekartuli etikettide taotlus, mis kinnitab, et tegemist on kvaliteetse seemnematerjaliga. Seemnekartul peab olema nõuetekohaselt pakendatud ning müügipakend peab olema nõuetekohaselt märgistatud.
Tarbekartuli tootja kohustus on uuendada igal aastal vähemalt 20% istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, et tagada kõrge saagikus, hea kvaliteet ning haiguste ja kahjurite leviku piiramine.
Seetõttu on seemnekartuli tootmine ja sertifitseerimine väga oluline nii üksikute talunike kui ka kogu põllumajandussektori jaoks.
Rohkem infot seemnekartuli sertifitseerimise kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti seemnekartuli sertifitseerimise juhendist.
Euroopa Liidu taimeterviserežiim põhineb laiapõhjalisel ennetus- ja teavitustööl, karantiinsete taimekahjustajate varajasel avastamisel ja puhangute korral kiirel reageerimisel.
Viimaste aastate arengud näitavad, et karantiinsete taimekahjustajate risk ei ole vähenenud – vastupidi, globaliseeruv kaubandus, kliimamuutused ja uued levikuteed suurendavad survet nii puukoolidele, kartulisektorile kui ka keskkonnale tervikuna.
Värskes infokirja numbris on põhjust peatuda okaspuid kahjustaval männi-laguussil, kuna uus kahjustuskolle on Euroopas pead tõstnud.
2025. aasta novembris avastati männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) esmakordselt Prantsusmaal. Kolle tuvastati Edela-Prantsusmaal Seignosse’i vallas merimänni puistus. Tegemist on riigi esimese ametlikult kinnitatud leiuga, mis tähistab olulist muutust selle karantiinse taimekahjustaja levikus Euroopas. Algupäraselt pärineb kahjustaja Põhja-Ameerikast, kuid on levinud Aasiasse (Jaapanisse, Hiinasse, Koreasse ja Taiwani) ja hiljem Euroopasse. Euroopas avastati see esmakordselt Portugalis 1999. aastal ning hiljem 2008. aastal Hispaanias.
Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) on mikroskoopiline ümaruss, mis kahjustab peamiselt mände ja põhjustab nende kiiret närbumist. Tegemist on ühe ohtlikuma okaspuude kahjustajaga maailmas ning Euroopa Liidus klassifitseerub see prioriteetseks karantiinseks taimekahjustajaks. See levib puult puule peamiselt vektorputukate kaudu, mis kuuluvad perekonda Monochamus. Nematood põhjustab puudes vee liikumise häireid, mis viib närbumise ja puu hukkumiseni juba 30–50 päeva jooksul.
Avastamise järel kehtestati Prantsusmaal kiiresti ametlikud tõrjemeetmed ja liikumispiirangud. Moodustati saastunud ala, mille raadius on 500 meetrit leiu ümber. Selle ümber määrati omakorda 20 kilomeetri laiune puhvertsoon. Meetmete eesmärk on kahjustaja täielik likvideerimine enne selle laiemat levikut. Kolde käsitlemine toimub vastavalt Euroopa Liidus kokku lepitud tõrjemeetmetele ja riiklikule situatsiooniplaanile. Erilist tähelepanu pööratakse puidumaterjali liikumise kontrollile ja vektorputukate seirele, sh perekonna Monochamus liikidele. Juhtum rõhutab vajadust varajase avastamise, kiire reageerimise ja rahvusvahelise koostöö järele, et vältida kahjustaja levikut teistesse Euroopa piirkondadesse.
Männi-laguuss võib tekitada märkimisväärset majanduslikku kahju metsandussektorile ning ohustada looduslikke ökosüsteeme. Levik toimub nii nakatunud puidumaterjali (palgid, saematerjal, puidust pakkematerjal, puukoor, isutusmaterjal) kui ka nematoodiga nakatunud vektorputukate abil, kes võivad lennata mitme kilomeetri kaugusele ning levitavad seda tervetele puudele.
Eestis ei ole senini männi-laguussi loodusest leitud, seiret on tehtud selle karantiinse nematoodi tuvastamiseks alates 2002. aastast.
Välisriikidesse kaupa eksportivatel ettevõtjatel on oluline tähele panna, et rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatav puidust pakkematerjal peab vastama fütosanitaarmeetmete standardiga ISPM 15 kehtestatud nõuetele. Ebaseaduslik puidust pakkematerjal võib põhjustada sihtriigis kauba kinnipidamise, tagasisaatmise või hävitamise ja kõik sellega seotud kulud jäävad saatja kanda.
2025. aastal avastas PTA etteteatamata kontrollide käigus kolm juhtumit, kus puidust pakkematerjalil kasutati ISPM 15 vastavusmärgistust ilma selleks ametlikku tegevusluba omamata. Kahel juhul kasutasid ettevõtted teise Eesti ettevõtte vastavusmärgistust ja üks juhtum oli seotud Läti ettevõttele kuuluva vastavusmärgi kasutamisega. Kõigi juhtumite suhtes algatas PTA väärteomenetluse ja ettevõtetele määrati rahatrahvid. Ameti hinnangul on rikkumiste peamiseks põhjuseks tahtlik taimetervise nõuetest kõrvalehoidmine ning soov saavutada turueelis lihtsustatud viisil.
Ilmnenud pettuse tõttu hoiatab PTA kõiki puidust pakkematerjali kokkuostjaid, turustajaid ja eksportijad, et vastavusmärgistusega IPPC LV-R 016 HTKDDB puidust kaubaalused on illegaalselt märgistatud.
Eksportijatel tuleb olla eriti tähelepanelik, sest illegaalselt vastavusmärgiga märgistatud puidust pakkematerjal ei ole sageli läbinud nõuetekohast kuumtöötlust, esineda võib lubatust suuremal määral puukoort ning ka elusaid taimekahjustajate vastseid või valmikuid. Kui kauba transportimiseks kasutatav puidust pakkematerjal nõuetele ei vasta, võib see sihtriigis kaasa tuua sisseveokeelu, kauba tagasisaatmise või pakendite hävitamise. Kõik need kulud jäävad saatja enda kanda.
Nõudeid tuleb järgida nii uute kui korduskasutatavate kaubaaluste, kastide ja muu puidust pakkematerjali puhul ja ka pakendamisteenuse sisseostmisel. Sageli on kaubaaluste tarneahelad keerulised ja kaup jõuab ostjani läbi mitme vahendaja. Oluline on veenduda, et müüja on väljastanud müügidokumendi, millel on kinnitus kuumtöötluse läbimise kohta või tootja registreerimisnumber, mida vastavusmärgil kasutatakse.
PTA teeb ISPM 15 vastavusmärgi kasutamise üle pidevat järelevalvet ning tuvastatud rikkumiste korral rakendatakse seadusest tulenevaid meetmeid.
Lisainfot puidust pakkematerjali märgistamise ja ISPM 15 nõuete kohta leiab PTA kodulehelt.
Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise spetsialistid tegelevad karantiinsete taimekahjustajate leviku ennetamise ja takistamisega.
Karantiinsed taimekahjustajad on organismid, mis teatud piirkonnas veel levinud ei ole, kuid mis võivad sinna levida ja põhjustada suurt majanduslikku, sotsiaalset või keskkonnakahju. Karantiinsete taimekahjustajate hulgas võib siiski olla ka selliseid, mis on juba piiratud alal levinud ja mille tõrjega tegeletakse.
Euroopa Liidus on kehtestatud EL karantiinsete taimekahjustajate nimekiri, kuhu kuulub ligi 400 taimekahjustajat. Nende kahjustajate seire on liidu liikmesriikidele kohustuslik, välja arvatud põhjendatud juhtudel, näiteks kui kohalik kliima ei ole kahjustaja kohanemiseks sobiv.
Seirete eesmärk on tuvastada karantiinsed taimekahjustajad võimalikult vara, kui need pole veel jõudnud laialt levida ning nende tõrjumine on veel võimalik.
2025. aastal seiras Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaametiga 40 erinevat karantiinset taimekahjustajat. 22 taimekahjustaja puhul on seired iga-aastased, nende hulgas on kartuli, metsataimede ja muude taimede kahjustajad. 18 seiret olid sellised, mida tehakse kord seitsme aasta jooksul ja mida 2025. aastal tehti esimest korda. Nende hulka kuulus rida kartulikahjustajad (seenkahjustajad, nematoodid ja viirused) ja üks kaunviljade kahjustaja (bakter).
2025. aasta seirete käigus ei leitud ühtegi uut Euroopa Liidu karantiinset taimekahjustajat, küll aga tuvastati kaks juba varem Eestist leitud EL karantiinset taimekahjustajat. Neljal korral tuvastati kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis) ning ühel korral kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus). Kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmeid.
Igal aastal tehakse põhjalikult viljapuu-bakterpõletiku seiret. Haigust põhjustab bakter Erwinia amylovora, mis nakatab õunapuid, pirnipuid, pihlakaid, viirpuid, tuhkpuid jt taimi. Kuna Eesti on alates 2005. aastast tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks, on viljapuu bakterpõletik Eestis kaitstava piirkonna karantiine taimekahjustaja. See tähendab, et Eestis see kahjustaja levinud ega kohastunud ei ole, kuid säilib oht tema levimiseks soodsatel tingimustel ning kahjustaja on levinud enamikus teistes Euroopa riikides. Seiret tehakse kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks. Kõikidest peremeestaimi tootvatest puukoolidest võetakse igal aastal proovid, lisaks tehakse seiret viljapuuaedades, parkides, haljasaladel, metsades ning eraaedades.
Kõik Eestis turustatavad viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikud peavad olema varustatud taimepassiga, kus on märge PZ ERWIAM või Erwinia amylovora – see tõendab, et istikud on pärit viljapuu-bakterpõletikust vabast piirkonnast. Oluline on ka see, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad.
2026. aastal on lisaks iga-aastastele seiretele fookus karantiinsetel tomativiirustel ning Choristoneura perekonna mähkurlastel.
Karantiinsete tomativiiruste seireproovid võetakse tomati viljade ja taimede tootmisüksustest. perekonna liikide seired tehakse puukoolide ja aianduskeskuste ümbruses feromoonpüünistega.
2025. aasta karantiinsete taimekahjustajate seirete kokkuvõte on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.
Mullas elavad organismid on mulla toimimise seisukohalt asendamatud: nad lagundavad orgaanilist ainet, hoiavad käigus toitainete ringlust ning aitavad kujundada mulla struktuuri. Samas on mullaelustik väga tundlik nii keskkonnamuutuste kui ka põllumajanduspraktikate suhtes. Just see tundlikkus teebki elustikust hea indikaatori, mille abil hinnata mulla seisundit. Kuna suur osa mullaelanikest ei ole palja silmaga nähtavad, on vaja usaldusväärseid analüüsimeetodeid, mis annavad võrreldavaid tulemusi ja võimaldavad muutusi ajas jälgida.
Mulla seisundi hindamine aitab paremini mõista mulla toimimist ning teha teadlikumaid otsuseid, mis toetavad saagikust, toitainete kättesaadavust ja põllumajandussüsteemi pikaajalist vastupidavust.
Mulla bioloogilise seisundi hindamiseks on mitu lähenemist. Kõige levinumad neist on:
- mikroskopeerimine, kus erinevad organismirühmad tuvastatakse ja loendatakse;
- molekulaarsed analüüsid, mille abil kirjeldatakse mullaelustikku DNA või RNA tasemel.
Molekulaarsete meetodite abil saab määrata, millised organismirühmad mullas esinevad, ning hinnata ka nende suhtelist osakaalu. Sama lähenemine võimaldab tuvastada ka mullas peituvaid haigustekitajaid ja kahjureid. Kui analüüse korrata samal põllul erinevatel aegadel, saab jälgida mulla mikrobioloogilise koosluse muutusi ning siduda neid kasutatavate majandamisvõtetega.
Mulla funktsionaalse seisundi hindamisel peetakse eriti tõhusaks nematoodide ehk ümarusside põhist analüüsi. Nematoodid on mulla toiduvõrgustikus keskse tähtsusega ning neid leidub peaaegu igas mullas. Nende kooslused reageerivad kiiresti erinevatele teguritele, nagu:
- mullaharimine,
- orgaanilise aine lisamine,
- vahekultuurid,
- külvikord,
- väetamine,
- taimekaitsepraktikad.
Varem oli nematoodikoosluste määramine mikroskopeerimise abil väga ajamahukas. Viimaste aastate tehnoloogia areng on aga toonud uued võimalused: kasutatakse suure läbilaskevõimega mikroskopeerimist ja pildianalüüsi, millele järgneb tehisintellektil põhinev automaatne tuvastamine. Nematoodide arvukuse ja koosseisu põhjal arvutatakse nematoodipõhised indeksid (NBI), mis annavad pildi sellest, kas mullasüsteem on tasakaalus ja stabiilne või häiritud.
Praktilises tootmises võib häiritud mullaelustik tähendada, et:
- toitainete vabanemine on ebaühtlane,
- sõltuvus välistest sisenditest on suurem,
- mullastruktuur on nõrgem,
- põld reageerib tundlikumalt ilmastikuäärmustele ja majandamisvõtetele.
Stabiilsemas süsteemis on olukord vastupidine:
- toitainete ringlus on tasakaalus,
- mullastruktuur on vastupidavam,
- taimed saavad toitaineid ühtlasemalt kätte,
- põld talub paremini nii põuda kui ka liigniiskust,
- saagikus on ajas stabiilsem.
Mullaelustiku analüüside suurim väärtus avaldub siis, kui tulemusi saab võrrelda ajas ja põldude vahel. Seetõttu tasub juba alguses läbi mõelda, kas eesmärk on:
- saada ülevaade mulla elustiku koosseisust, või
- hinnata mulla funktsionaalset toimimist ja selle muutumist ajas.
Neid lähenemisi saab ka edukalt kombineerida: üks annab laiema pildi kooslustest, teine aitab mõista süsteemi tasakaalu ja võimalikke häiringuid.
Maaelu Teadmuskeskus (METK) Saku laboris on võimalik hinnata mulla elustikku mitmete erinevate meetoditega.
Huvi või küsimuste korral tasub pöörduda labori spetsialistide poole – nad aitavad valida eesmärgile sobivaima analüüsi ning toetavad ka tulemuste tõlgendamisel.
Võimalus osaleda pilootprojektis
Labor kutsub põllumehi osalema pilootprojektis, mille käigus hinnatakse mulla funktsionaalse elustiku seisundit Antonie LIFE Monitor™ tehnoloogia abil.
Pilootprojekti eesmärk on:
- koguda praktilisi andmeid mulla bioloogilise toimimise kohta,
- pakkuda osalejatele ülevaadet oma põldude mullaelustiku seisundist.
Täpsem info projekti kohta on leitav METK-i veebilehelt.
EL lihtsustamisettepanekud
16. detsembril 2025. aastal esitles Euroopa Komisjon toidu- ja söödaohutuse valdkonna õigusaktide lihtsustamise paketti (Food and Feed Safety Omnibus X), eesmärgiga vähendada ettevõtete halduskoormust ja parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Algatus keskendub eelkõige regulatsioonide ühtlustamisele ja dubleerimise vähendamisele.
Paketi keskmes on kestlikkuse aruandluse ja hoolsuskohustuse nõuete lihtsustamine, et need oleksid proportsionaalsemad ning ei koormaks liigselt väiksemaid ettevõtteid. Samuti soovitakse parandada investeerimistingimusi ja tugevdada mehhanisme, mis tagavad õiglasema konkurentsi.
Lisaks üldisele regulatiivsele lihtsustamisele hõlmavad kavandatavad muudatused ka toiduohutuse, taimetervise ja taimekaitse valdkonda. Nendes sektorites nähakse ette menetluste kiirendamist ja paindlikumaks muutmist. Näiteks plaanitakse kiirendada biotõrjeainete ja neid sisaldavate taimekaitsevahendite turulepääsu, et laiendada põllumajandustootjate võimalusi keskkonnasõbralikumate lahenduste kasutamiseks. Samuti kavandatakse ametlike kontrollide ja laborite akrediteerimise nõuete vähendamist.
Tervikuna otsib Euroopa Komisjoni algatus tasakaalu kahe eesmärgi vahel: ühelt poolt soovitakse vähendada bürokraatiat ja toetada ettevõtlust, teiselt poolt tuleb säilitada kõrge keskkonna- ja tervisekaitse tase. Taimetervise ja taimekaitse valdkonnas tähendab see eelkõige kiiremaid ja paindlikumaid menetlusi.
Järgnevalt saab taimetervise ning taimekaitse valdkonnaga seotud ettepanekutest lähemalt lugeda.
Taimetervise valdkond
Ametliku kontrolli määruses (EL) nr 2017/625 on planeeritud kaks muudatust. Ametlike kontrollide osas võimaldatakse tulevikus ELi imporditavate saadetiste (taimed ja taimsed saadused) jagamist osadeks enne kogu saadetise ametliku kontrolli lõpule viimist, et vabastada need partii osad, mille kontroll on lõpetatud; sellega välditakse tulevikus tarbetuid viivitusi ja asjatut majanduslikku kahju, eeskätt just kiiresti riknevate toodete puhul. Samuti muudetakse paindlikumaks laborite akrediteerimisele esitatavaid nõudeid. Kui praegu peavad laborid olema akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025, siis tulevikus võib asjakohane labor olla akrediteeritud ka muude sarnaste laboristandardite alusel. Sellega vähendatakse laborite akrediteerimis- ja personalikulusid, ilma et see mõjutaks analüüsitulemuste usaldusväärsust.
Taimekaitse valdkond
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendid) muudatused
Kõnealune punkt hõlmab biotõrjeainete ja neid sisaldavate taimekaitsevahendite turulepääsu kiirendamist, sealhulgas biotõrjeainetele selge õigusliku määratluse kehtestamist, ühe tsooni põhist loamenetlust, vaikiva nõusoleku kasutamist ning võimalust anda ajutisi lube uutele biotõrjeainetele.
Madala riskiga toimeainete turulepääsu takistab praegu keeruline regulatsioon, sest toimeaine madala riski staatus sõltub osaliselt taimekaitsevahendi tasandi nõuetest, mida ei ole võimalik toimeaine heakskiitmise etapis hinnata. Kavandatavad muudatused lihtsustavad madala riski kriteeriume, sidudes need peamiselt toimeaine omadustega, võimaldavad hiljem muuta juba heakskiidetud toimeaine staatust ning soodustavad lubade vastastikust tunnustamist kogu ELis ühe tsooni põhimõtte alusel.
Põhiaineid käsitlevate reeglite lihtsustamise eesmärk on suurendada õigusselgust ja parandada põllumajandustootjate ligipääsu lihtsamatele ja sageli madalama riskiga taimekaitselahendustele. Muudatused täpsustavad põhiaine mõistet, võimaldavad nende turuleviimist taimekaitse eesmärgil ilma riikliku loata ning kaotavad piirangu, mille järgi ei saanud aine olla põhiaine, kui seda kasutati taimekaitsevahendi toimeainena.
Põhiained on ained, mida kasutatakse peamiselt muul eesmärgil (nt toiduainetööstuses), kuid mis võivad aidata ka taimede kaitsel. Praegu on nende regulatsioon ELis ebaühtlaselt tõlgendatud, mis tekitab õigusselgusetust, ebavõrdseid võimalusi tootjatele ja raskusi järelevalves ning piiriüleses kaubanduses.
Toimeainete heakskiidu tähtajatuks muutmise eesmärk on vähendada halduskoormust ja kiirendada uute taimekaitsevahendite turule jõudmist, kuna praegune regulaarne uuendamissüsteem koormab tugevalt liikmesriike, EFSA-t ja ettevõtteid. Selle asemel nähakse ette süsteem, kus toimeainete ohutust kontrollitakse vajaduspõhiste sihipäraste ümberhindamiste kaudu, kui ilmnevad uued riskid või teadusandmed. Tähtajatut heakskiitu ei anta toimeainetele automaatselt – kõik toimeained läbivad esmalt hindamisprotsessi, mille käigus neile omistatakse kas tähtajatu heakskiidu staatus, osalise ümberhindamise kohustus või täieliku ümberhindamise kohustus
Kehtiv „hädavajaliku kasutuse“ erand toimeainete heakskiitmisel on praktikas liiga piirav ja seda ei ole seni kasutatud, mistõttu peavad liikmesriigid sageli kasutama erakorralisi lube. Kavandatav muudatus täpsustab erandi kohaldamist, võimaldades teatud juhtudel piiratud ajaks heaks kiita toimeaineid, mis ei vasta täielikult kõigile kriteeriumidele, kui need on vajalikud tõsiste taimetervise riskide ohjamiseks ja alternatiivid puuduvad. Samal ajal jäävad kehtima piirangud ainetele, millel on eriti tõsised tervise- või keskkonnaohud.
Praegune maksimaalne 18-kuuline üleminekuperiood ei ole sageli piisav, eriti Eesti tingimustes, kus lühike kasvuperiood võib tähendada, et tootjatel jääb tegelikult vaid üks hooaeg või puudub võimalus toodet kasutada. Pikem üleminekuperiood parandab tootjate võimalusi varusid ära kasutada ja vähendab majanduslikku kahju, samas ei suurenda see riske inimese tervisele ega keskkonnale, sest pikendust ei kohaldata ainete puhul, millel on tuvastatud tõsised ohud.
Paljudel liikmesriikidel puuduvad vajalikud eksperditeadmised bioloogiliste toimeainete hindamiseks, mis põhjustab viivitusi heakskiitmisprotsessides. EFSA suurem roll, mille raames antakse EFSA-le õigus täita referentliikmesriigi funktsioone ning vastavad eelarvevahendid, aitab parandada hindamiste kvaliteeti ja ühtlustada metoodikat. „Kaasaegsete teaduslike ja tehniliste teadmiste“ termini täpsustamine, mille kohaselt on tegemist EL tasandil toimunud viimase hindamise tulemustega, vähendab erinevaid tõlgendusi liikmesriikides, tagab ühtlasema riskihindamise ning parandab põllumajandustootjate võrdset juurdepääsu taimekaitsevahenditele.
Praegused reeglid on liiga piiravad ja neid rakendatakse liikmesriikides erinevalt, mistõttu on vähelevinud kultuuride jaoks sobivate taimekaitsevahendite kättesaadavus ebaühtlane. Muudatused kaotavad osa piiranguid (nt avaliku huvi nõude ja loa valdaja nõusoleku vajaduse) ning lihtsustavad dokumentide esitamist ja lubade vastastikust tunnustamist. See aitab laiendada juba lubatud taimekaitsevahendite kasutusala väikese kasvupinnaga kultuuridele ka juhtudel, kui taimekaitsevahendi algselt registreerinud riigis ei ole tegemist väikese kasvupinnaga kultuuridega ning suurendab tootjate võimalusi kahjurite tõrjeks.
Liikmesriigid on määruse (EÜ) nr 1107/2009 töödeldud seemneid käsitlevaid sätteid tõlgendanud erinevalt, eriti küsimuses, kas puhitud seemnete külvamine on taimekaitsevahendi kasutamine ja kas reeglid kehtivad ka muule taimsele paljundusmaterjalile (nt mugulad, sibulad, seemnekartul). See on tekitanud segadust ja takistanud nende materjalide vaba liikumist ELis.
Ettepanekuga soovitakse laiendada reegleid kogu taimsele paljundusmaterjalile ja sätestada selgelt, et puhitud seemnete külvamine on taimekaitsevahendi kasutamine. See aga suurendaks halduskoormust ja koolituskohustusi põllumajandustootjatele, mistõttu ettepanekut ei toetata.
Praegu on määrus (EÜ) nr 1107/2009 alusel katse- ja uuringuandmete andmekaitse liikmesriigiti erinev. Kaitse algus- ja lõppkuupäevad ei ole ühtsed, mis tekitab segadust, suurendab halduskoormust ning raskendab uute (sh geneeriliste) taimekaitsevahendite turule sisenemist, eriti väiksematel turgudel.
Ettepanekuga luuakse ELi-ülene ühtne andmekaitsesüsteem, kus katse- ja uuringuandmete kaitse algus ja lõpp on kõigis liikmesriikides samad. See suurendab läbipaistvust, vähendab halduskoormust, lihtsustab turulepääsu ning tagab põllumajandustootjatele ühtlasema toodete kättesaadavuse.
Ettepaneku kohaselt vabastataks taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad arvestuse pidamise kohustusest, kui kasutatakse bioloogilisi taimekaitsevahendeid.
Praegu kehtib arvestuse pidamise kohustus kõigi vahendite puhul vastavalt Määrus (EÜ) nr 1107/2009 põhimõtetele. Arvestus on oluline kasutusnõuete kontrollimiseks ja statistika koostamiseks.
Muudatus võib halvendada ülevaadet taimekaitsevahendite kasutamisest, tekitada segadust kasutajate seas ning nõuda lisaselgitusi koolitustel. Samuti ei pruugi bioloogilised taimekaitsevahendid olla täielikult riskivabad. Seetõttu toetatakse arvestuse pidamise kohustuse säilitamist ka bioloogiliste vahendite puhul.
Ettepanek käsitleb droonide kasutamist taimekaitsevahendite pritsimisel. Praegu kehtib direktiivi 2009/128/EÜ pestitsiidide säästva kasutamise kohta alusel üldine õhust pritsimise keeld, millest saab teha erandeid vaid erijuhtudel.
Muudatusega soovitakse lubada liikmesriikidel teha üldine erand droonidele, mille puhul riskid taimekaitsevahendi kasutamisel on võrdsed või väiksemad kui maapealse pritsimise puhul ning kui taimekaitsevahendil on vastav õhust kasutamise luba vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009.
Samal ajal peetakse oluliseks, et ELi tasandil töötataks kiiresti välja ühtsed riskihindamise juhised ja määratletaks droonitüübid, mida võib pritsimiseks kasutada, et kiirendada vastavate lubade andmist.
Taimetervise valdkonnas järgib Eesti nii Euroopa Liidu õigusakte kui ka rahvusvahelisi soovitusi ja leppeid. Oluliseks suunanäitajaks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping ning samuti Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni EPPO standardid ja soovitused. Üks ulatuslikumaid on aga International Plant Protection Convention (IPPC) ehk rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon.
IPPC on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on tagada ühine ja tulemuslik tegutsemine kaitsmaks taimi kahjulike organismide (taimekahjustajate ja haigustekitajate) leviku ja sissetoomise eest ning soodustada selleks vajalike abinõude rakendamist. Konventsioon kiideti heaks 1951. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (Food and Agriculture Organization of the United Nations ehk FAO) poolt. Eesti liitus konventsiooniga 2000. aastal.
IPPC toetab riikide koostööd, et vältida taimekahjustajate levikut ühest riigist teise, eriti rahvusvahelise kaubanduse ja reisimise kaudu. Konventsiooniosalised teevad koostööd ka rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel, et kaitsta säästvat põllumajandust ja parandada ülemaailmset toiduga kindlustatust; kaitsta keskkonda, metsi ja bioloogilist mitmekesisust ning hõlbustada majanduslikku ja kaubanduslikku arengut. Konventsiooniga on liitunud üle 180 riigi.
Eestis rakendatakse IPPC põhimõtteid nii riiklike õigusaktide kui ka Euroopa Liidu regulatsioonide kaudu. Taimetervise järelevalvet ning meetmete rakendamist korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet, kes kontrollib muuhulgas nii taimedele, taimsetele saadustele kui ka muudele objektidele sh puidust pakkematerjalile kehtestatud nõuete täitmist.
IPPC on oluline mitmel põhjusel. Esiteks aitab rahvusvahelisel tasemel kokkulepitud standardite järgimine kaitsta kohalikku looduskeskkonda ja põllumajandust ohtlike taimekahjustajate eest, mis võivad põhjustada suurt majanduslikku kahju. Teiseks loob see ühised rahvusvahelised reeglid, mis muudavad taimede ja taimsete saaduste kaubanduse turvalisemaks ja sujuvamaks. Kolmandaks soodustab see läbi riikidevahelise koostöö teabevahetust uute ohtude avastamisel ja tõrjumisel.
Lisaks aitab IPPC tugevdada toidujulgeolekut ning kaitsta looduslikke ökosüsteeme. Eesti jaoks on konventsiooni liikmelisus oluline, kuna see toetab meie metsade, aia- ja põllukultuuride head taimetervislikku seisundit ning hõlbustab rahvusvahelist kaubandust. Tänu ühtsetele standarditele saavad Eesti ettevõtted eksportida taimi ja taimseid tooteid teistesse riikidesse lihtsamini ja usaldusväärsemalt.
Kõik rahvusvahelised standardid ja rohkem infot IPPC tegevuste kohta on leitavad organisatsiooni kodulehel.
Commission on Phytosanitary Measures (CPM) ehk fütosanitaarmeetmete komisjon on IPPC juhtorgan, mis juhib ülemaailmset koostööd taimetervise kaitsel ja mille ülesandeks on soodustada konventsiooni eesmärkide täielikku elluviimist.
CPM koosneb konventsioonipartnerite esindajatest ja selle peamine ülesanne on vastu võtta rahvusvahelisi taimetervise standardeid (ISPM-id – International Standards for Phytosanitary Measures). Need standardid tõlgitakse kõigisse FAO ametlikesse keeltesse, et need oleks võimalikult laialdaselt kasutatavad.
Standardid on olulised nii keskkonna kui ka majanduse seisukohast. Ühtsete reeglite abil saavad riigid paremini kontrollida importi, samal ajal toetades ausat ja turvalist rahvusvahelist kaubandust. See on oluline globaliseeruvas maailmas, kus kaubad liiguvad kiiresti ning koos nendega võivad levida ka erinevad kahjurid ja haigused.
Lisaks standardite kehtestamisele edendab CPM riikidevahelist koostööd, teadusinfo jagamist ning võimekuse arendamist taimetervise valdkonnas. See aitab tagada, et riigid on paremini valmis uusi taimekahjustajaid avastama ja nende levikut tõkestama.
Kokkuvõttes on CPM-il keskne roll ülemaailmses süsteemis: see aitab kaitsta taimede tervist, toetada toidujulgeolekut ning säilitada bioloogilist mitmekesisust. Terved taimed on aluseks nii põllumajandusele kui ka toimivatele ökosüsteemidele.
CPM 20 ning lühidalt seal käsitletud olulisematest teemadest
20. Fütosanitaarmeetmete komisjoni istung toimus 9.-13. märtsil.
Selleaastasel istungil kinnitas CPM kolm uut lisa standardile ISPM 28 (Phytosanitary treatments for regulated pests), samuti muudatused standardis ISPM 26 (Establishment and maintenance of pest free areas for tephritid fruit flies) ja uue standardi ISPM 48 (Field inspection).
Komisjon sai ülevaate erinevate IPPC komiteede tegevustest ja ekspertgruppide tööst. Samuti jagati edulugusid näiteks Aafrika fütosanitaarprogrammi teemal, arutleti merekonteinerite taimetervisele ohutumaks muutmise üle, kaubapõhiste standardite üle ja turvalise humanitaarabi jagamise teemal.
Sinu arvamus on meile väga oluline! Tänu sellele saame luua ka edaspidi asjakohast sisu ja muuta infokirja lugemise mugavamaks.
Saad anda tagasisidet taimetervise infokirja kohta ning pakkuda välja uusi teemasid, mida võiksime järgmistes numbrites kajastada. Selleks täida tagasiside küsimustik. Küsimustiku täitmine võtab aega kõigest paar minutit.
Küsimustik on anonüümne. Oma meiliaadress pane kirja vaid siis, kui soovid, et võtaksime Sinuga tagasiside täpsustamiseks ühendust.
Kas soovid saada järgmisi taimetervise infokirju otse oma meiliaadressile? Siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile!
Telli taimetervise infokiri oma meilile
Viimati uuendatud 05.05.2026
