Toiduseaduse muudatused 1. aprillist 2021 – korduma kippuvad küsimused

Tegevusloakohustus asendatakse teatamiskohustusega näiteks järgmistes käitlemisvaldkondades:

• mitteloomsete esmatoodete käitlemine, mis muudab nende esialgset kuju ja esialgseid omadusi (köögivilja koorimine, tükeldamine jm);
• toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine (leivatööstus, joogitööstus, pagarikoda, joogivee villimine jm);
• jaekaubandusettevõttes või põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toidu käitlemine ja selle turustamine jaekaubandus- ja toitlustamisettevõttesse, kui loomset toitu käideldakse ja tarnitakse väikeses koguses ja kohalikus ulatuses;
• toidu ladustamine jahekambris või külmhoones toatemperatuurist erineval temperatuuril, v.a loomse toiduga seotud toimingud;
• jaekaubandus ja toitlustamine.

Tegutsevale ettevõtjale, kellel kehtiva seaduse alusel on tegevusluba toidu käitlemiseks ettevõttes, mille puhul tegevusloakohustuse asemel kehtestatakse teatamiskohustus, ei kaasne lisakohustusi ega -tegevusi ning teatamiskohustus loetakse täidetuks.

Kuigi enamik jae- ja toitlustusettevõtjad võivad edaspidi tegutseda teatamiskohustuse alusel, jääb tegevusloakohustus kehtima jaekaubandus- ja toitlustusettevõtjatele, kui ettevõttes

• käideldakse loomset toitu ja tarnitakse seda teisele ettevõttele, mis ei ole jae- ega toitlustamisettevõte;
• käideldakse loomset toitu ja tarnitakse seda teisele jaeettevõttele üle marginaalse koguse ja kohaliku ulatuse;
• toitlustatakse tarbijarühmi koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses või Kaitseväes. Need on ettevõtted ja asutused, kus toitlustamisel tuleb järgida toitlustamise ning toidu energia- ja toitainesisalduse erinõudeid rahvatervise seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ning nende seaduste rakendusaktide alusel.

Täpsustatud loetelu käitlemisvaldkondadest ja toidugruppidest, mille puhul käitleja peab esitama majandustegevusteate või taotlema tegevusluba, on kehtestatud määrusega.

Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõudeid toidu väikesemahulisel käitlemisel võib rakendada toidukäitleja, kelle ettevõte vastab mikroettevõtte või väiketapamaja määratlusele.

Mikroettevõte on ettevõte, kus töötab kuni 10 töötajat ning mille aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot. Seadusega arvestatakse üksnes toidu käitlemisega seotud käivet aasta algusest arvestatuna ja töötajate hulka arvestatakse ettevõtte kõik töötajad.

Väiketapamaja on tapamaja, kus tapetakse loomi või käideldakse ulukeid üksnes osa tööpäeva jooksul või kus tapetakse loomi ja käideldakse ulukeid kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas. Seadusega kehtestatakse väiketapamajas tapetavad loomühikud: 

• kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas;
• kuni 200 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega või
• kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas.

Loomühiku võrdusmäärad teiste loomaliikide loomühikute arvestamiseks on kehtestatud maaeluministri määrusega, näiteks täiskasvanud veis on 1 loomühik, lammas 0,05 loomühikut, üle 100-kilogrammise eluskaaluga siga 0,20 loomühikut.

Toidu väikesemahulisel käitlemisel kohalduvad mikroettevõttele ja väiketapamajale maaeluministri määruse „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel“ nõuded ja Euroopa Liidu hügieenimäärustes esitatud hügieeninõuded.

Käitleja peab teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit tegevusloa väljastamise või majandustegevuse teate esitamise ajal valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja teistest ümberkorraldustest.

Alustav käitleja esitab teabe ettevõtte kohta koos tegevusloataotlusega.

Kui tegutsev käitleja soovib muuta tegevusloa väljastamise või majandustegevuse teate esitamise ajal valitsenud tingimusi, sealhulgas edaspidi kasutada ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel, siis sellest tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada.

Jaekaubandusettevõttes võib käidelda ja teise jaekaubandusettevõttesse tarnida loomset toitu marginaalses koguses järgmiselt:

• värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ja -tooteid kokku kuni 1500 kilogrammi nädalas või kuni 30 protsenti nädalas käideldud värske liha üldkogusest;
• muud loomset toitu (näiteks piima-, kalatooted) kuni 2000 kilogrammi nädalas või kuni 35 protsenti nädalas käideldud loomse toidu üldkogusest.

Näide: kui toidupoes käideldakse nädalas 5000 kg värsket liha, millest valmistatakse hakkliha ja lihavalmistisi, võib näiteks 75 km kaugusel asuvasse teise poodi tarnida 1500 kg.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas tegutsev käitleja võib määrusega kehtestatud loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid kohaldada vaid juhul, kui tema tegevus on kooskõlas jaekaubanduse mõistega ehk ta annab valdava osa oma toodangust üle lõpptarbijale.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, kus valmistatakse toitu turule viimiseks ja kust tarnitakse loomset toitu teise jaekaubandusettevõttesse, on tarnitava loomse toidu kogus marginaalne, kui see ei ületa 100 kilogrammi nädalas ega 35 protsenti nädalas käideldud loomse toidu üldkogusest.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu valmistav ja turule viiv käitleja võib rakendada jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas.

Kohaliku ulatusega tarnimise all mõistetakse loomse toidu marginaalse koguse tarnimist sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teise jaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttesse, mis asub Eestis kuni 300 kilomeetri kaugusel ettevõttest, kust loomset toitu tarnitakse.

Maaeluministri määruses „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded” ettenähtud võimalusi saab põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas  tegutsev käitleja kasutada vaid juhul, kui tema tegevus on kooskõlas jaekaubanduse mõistega – see tähendab, et käitleja annab valdava osa oma toodangust üle lõpptarbijale. Arvestada tuleb ka kohaliku piirkonna ulatusega, marginaalse kogusega ning toidu käitlemisega seotud maksustatava käibe piiranguga.

Jaekaubandusettevõttes ning põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toidu käitlemise ja kohalikku jaekaubandusettevõttesse marginaalses koguses tarnimise korral piisab majandustegevusteate esitamisest enne tegevuse alustamist.

Tegevusluba on nõutav järgmistel juhtudel:

• kui jaekaubandusettevõttes või peamiselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu käideldakse ja tarnitakse teisele jaeettevõttele üle marginaalse koguse ja kohaliku ulatuse;
• kui jaekaubandusettevõttes või peamiselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas käideldud loomset toitu tarnitakse teisele ettevõttele, mis ei ole jaekaubandusettevõte. Näiteks, kui jaekaubandusettevõttes valmistatud hakkliha tarnitakse pagariettevõttele lihapirukate valmistamiseks.

Seaduse volitusnormid, millega sätestati kestvuskatsete tegemise kord ja toidu säilitamisnõuded, pärinesid aastatest 2000 ja 2002. Hiljem on Euroopa Liidu vahetult kohalduvate määrustega kehtestatud toiduhügieeninõuded, toidu mikrobioloogilised kriteeriumid ning nõuded tarbijale toidualase teabe edastamiseks (määrused (EÜ) nr 852/2004, nr 853/2004, nr 2073/2005, nr 1069/2011).

Toidu säilimisaeg on toidualase teabe kohustuslik osa, mille eest vastutab käitleja.

Käitleja töötab välja ning kehtestab toidu säilimisaja ja säilitamistingimused ettevõtte enesekontrolli raames. Samuti on käitleja kohustus tõendada säilitamistingimuste ning toiduohutuse kriteeriumite järgimist. Käitlejate jaoks on koostatud teabematerjalid ning toimuvad teabepäevad ja koolitused teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

Enne 1. aprilli 2021 määratud toidu säilitamisnõudeid võib kohaldada ka pärast seaduse jõustumist, kui on tagatud toidu ohutus ja nõuetekohasus. Käitleja vastutab käideldava toidu ohutuse ja käitlemise nõuetekohasuse eest ning on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.