Eesti kaluritele tähendab see suuremaid püügivõimalusi juba teist aastat järjest. Tänavuseks aastaks suurenes Läänemere avaosa räimekvoot 15 protsenti, järgmiseks aastaks kokkulepitud kasv on aga 71 protsenti.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul näitab kokkulepe, et kalavarude paranemine peab jõudma ka kalurite püügivõimalustesse.
„Kui meres on räime rohkem, peab see kajastuma ka kalurite võimalustes. Eesti seisis selle eest, et püügikvoodid lähtuksid teadlaste hinnangutest ega piiraks kalureid rohkem, kui on vaja. Saavutasime parema tulemuse, kui Euroopa Komisjon esialgu pakkus,“ ütles Terras.
Läänemere avaosa räimevaru on viimastel aastatel taastuma hakanud. Ka kiluvaru seisund on paranenud tänu arvukatele 2024. ja 2025. aasta põlvkondadele. Kalavarude parem seis võimaldab suurendada püüki ning annab Eesti kalandusettevõtetele rohkem võimalusi oma tegevust planeerida.
Eesti toetas läbirääkimistel ka kilu püügivõimaluste suurendamist 44 protsendi ning Liivi lahe räime püügivõimaluste suurendamist 11 protsendi võrra.
Tursavarude olukord on seevastu endiselt halb ning tursa sihtpüük peab jääma keelatuks. Eesti seisis selle eest, et säiliksid senised kaaspüügivõimalused. Nii ei peaks kalurid teiste liikide püüki lõpetama põhjusel, et püünistesse satub juhuslikult turska.
Lõhe puhul soovis Eesti säilitada harrastuspüügi võimalused ja muuta reeglid kaluritele lihtsamaks.
Eesti tõstatas nõukogus ka kormoranide küsimuse. Terrase sõnul on kormoranide probleem endiselt lahendamata ning Eesti teeb selle kohta eraldi avalduse.
Terrase sõnul tuleb püügivõimaluste suurendamisel arvestada nii kalandussektori majandusliku toimetuleku kui ka Läänemere tulevikuga.
„Meie eesmärk on, et Eesti kalurid saaksid oma tööd teha ka aastate pärast. Selleks tuleb kalavarusid hoida, kuid seal, kus kalade arvukus kasvab, peab olema võimalik ka rohkem püüda. Tänavune kokkulepe näitab, et need kaks eesmärki ei ole vastuolus,“ ütles Terras.
Luksemburgi kokkuleppele eelnesid Läänemere riikide läbirääkimised Taani eesistumisel BALTFISHi koostööraamistikus. Pühapäeva õhtul saavutatud kompromiss võimaldas jõuda ühise lahenduseni ka keerulisemates püügikvootide küsimustes.
Euroopa Liidu Nõukogu kokkuleppe alusel määratakse kindlaks liikmesriikide 2027. aasta püügikvoodid.
