24. novembril 2009 avaldas Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority, edaspidi EFSA) esimese tervet Euroopa Liitu (edaspidi EL) hõlmava uuringu tulemused tuvastamaks metitsilliinresistentse Staphylococcus aureuse (methicillin-resistant Staphylococcus aureus, edaspidi MRSA) esinemist aretussigadel. Uuringu tulemused näitasid, et MRSA (mitmetele antibiootikumidele resistentne bakter) on laialt levinud mõnede liikmesriikide aretussigalates.
Uuringus osalesid 24 ELi liikmesriiki. 17 liikmesriigi aretussigalates leiti teatud tüüpi MRSA bakterit, samas seitsme liikmesriigi ettevõtetes neid ei leitud. Erinevat tüüpi MRSA baktereid leiti keskmiselt ühest ettevõttest nelja hulgas, samas on arvuliste tulemuste varieeruvus liikmesriigiti väga suur. Kõige levinum oli MRSA ST398 tüüpi bakter, mõnedes liikmesriikides esines ka teisi tüüpe, kuid tunduvalt vähem.
MRSA on tõsine mure rahvatervises, kuna tema erinevad tüübid on oluliseks põhjuseks inimeste n-ö „haiglanakkuse“ tekkes. Tüve MRSA ST398 on leitud ka koduloomadel, mistõttu põhjustab ta tööalast terviseriski farmeritele, veterinaaridele ja nende peredele, kuna need inimesed võivad saada nakkuse otsese või kaudse kokkupuute kaudu nakkustkandvate loomadega. EFSA bioloogilise ohu teaduskomisjon (Biological Hazards Panel- BIOHAZ) on varasemalt aastal 2009 avaldanud arvamuse3, mis hindas loomadel ja nende kaudu toidus leiduvate MRSA-de mõju ulatust rahvatervisele ning leidis siis, et MRSA tüüp ST3984 põhjustab „haiglanakkust“ võrreldes teiste inimesel levinud tüvedega, väiksema tõenäosusega. Teaduskomisjoni väitel ei ole tõendeid, et MRSA ST398 võib inimestele kanduda nakkusega saastunud toidu söömise või käitlemise kaudu.
Nüüd soovitab EFSA püsivalt ja põhjalikumalt uurida sigu ja teisi toiduloomi MRSA suhtes, leida, mis põhjustab mitmetes liikmesriikides erinevate tüüpide erinevat levimust ning välja töötada võimalikud kontrollimeetmed.
Staphylococcus aureus on bakter, mis kuulub püsivalt või hooti terve inimese normaalse mikrofloora hulka ning on tavaline põhjus väikeste, ravi mittevajavate, nahainfektsioonide tekkel. Haiglapatsientidel tekitab ta aga tihti nö „haiglanakkust“. Bakteri üks tüüp, MRSA, tuvastati 1970nendatel, nüüd on teda tihti leitud mitmete liikmesriikide haiglatest. MRSA on resistentne paljudele tavapäraselt kasutatavatele antibiootikumidele. Viimastel aastatel on väljaspool haiglaid arenenud mitmeid MRSA tüüpe, mis nakatavad inimesi, kel pole olnud mingit kokkupuudet haiglaga. Hiljuti on MRSA esinemist täheldatud ka mitmetel põllumajandusloomadel.
EFSA zoonooside üksus monitoorib ja analüüsib zoonooside, zoonooside tekitajate, antimikrobiaalse resistentsuse, mikrobioloogiliste nakkuste ja toidupõhiste nakkuspuhangute esinemist terves Euroopas. Üksust toetab zoonooside alase info kogumise rakkerühm, kuhu kuuluvad esindajad kõikidest liikmesriikidest, teistest raporteerivatest riikidest, Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO) ja Maailma Loomatervise Organisatsioonist (OIE). Nemad koguvad igal aastal infot vastavalt oma (liikmes)riikide kohta.
EFSA BIOHAZ teaduskomisjon annab teaduslikku nõu toiduohutuse ja toidupõhiste haigustega seotud bioloogiliste ohtude kohta. Nende hulka kuuluvad toidupõhised zoonoosid (inimesele üle kanduvad loomahaigused), transmissiivne spongiformne ensefalopaatia (BSE/TSE), toidu mikrobioloogia, toiduhügieen, sellega seotud jäätmete käitlemine. Teaduskomisjoni riskihindamise töö aitab kujundada Euroopa poliitika üldsuundi, õigusloomet ning toetab riskijuhtijaid võtmaks vastu valdkonda puudutavaid mõjusaid ning õigeaegseid otsuseid.
Viide originaaluuringule:
EFSA varasemad uuringud MRSA teemadel:
- EFSA’s BIOHAZ Panel “Assessment of the Public Health significance of Methicillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA) in animals and foods"
- Joint scientific report of ECDC, EFSA and EMEA on Methicillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA) in livestock, companion animals and food
- Joint Opinion of ECDC, EFSA, EMEA and SCENIHR on antimicrobial resistance (AMR) focused on zoonotic infections
Märkused
- [1] Proovid võeti 2008. a. jooksul. Tolmuproovid sigade pidamiskeskkonnast võeti 5073 ettevõttest, mis asusid 24 liikmesriigis ja kahes mitteliikmesriigis. Igast ettevõttest kogutud proovid uuriti eraldi erinevatele MRSA tüvedele.
- [2] Vaid kuus liikmesriiki ja üks mitteliikmesriik teavitasid aretussigadelt leitud MRSA tüvest, mis ei olnud ST398. Teiste tüüpide levimus võrreldes MRSA ja MRSA ST398-ga oli osalenud liikmesriikide aretussigalates tunduvalt madalam.
- [3] EFSA BIOHAZ teaduskomisjoni arvamus märtsis 2009: “Assessment of the Public Health significance of Methicillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA) in animals and foods”.
- [4] Oma arvamuses viitab BIOHAZ teaduskomisjon tüübile CC398, mis on sama kui MRSA ST398.