Voliniku visiidi peamine eesmärk on arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku, Eesti edulugu põllumajanduse digilahenduste kasutuselevõtul ja põlvkonnavahetust põllumajanduses.
Minister ja volinik külastavad visiidi raames põllumajandusettevõtteid ning osalevad ümarlaual põllumajandussektori esindajatega.
Mais tuleb Euroopa Komisjon välja oma ettepanekutega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamiseks uuel, 2028. aastal algaval rahastusperioodil. Eesti on oma ettepanekud esitanud, kuid voliniku visiit on hea võimalus veel kord tutvustada Eesti olukorda, seisukohti ja prioriteete seoses uue rahastusperioodiga.
„Euroopa Liidus peab ka tulevikus jätkuma ühine põllumajanduspoliitika, millel on oma eelarve,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Minister lisas, et Eestil kui liidu piiririigil on eriline roll − siinne elujõuline põllumajandus ja maaelu on tähtis terve Euroopa julgeoleku vaates.
Visiidi peamised teemad
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevik
Uuel ühise põllumajanduspoliitika rahastusperioodil tuleb jätkata Euroopa Liidu eelarvest rahastatavate põllumajanduse otsetoetuste tasemete võrdsustamist liikmesriikide vahel. See aitab tagada kõigi liikmesriikide põllumeestele ühisturul võrdsed konkurentsitingimused.
Praegusel rahastusperioodil jõuab Eesti otsetoetuste tase 2027. aastaks hinnanguliselt 86%-ni liidu keskmisest. Otsetoetuste tasemeid on võrdsustatud järk-järgult 2004. aastast alates, vähendades toetustasemeid liikmesriikidel, kelle kasutada on rohkem ühise põllumajanduspoliitika eelarvet, ning tõstes toetustasemeid liikmesriikidel, kelle kasutada on vähem eelarvet.
Digimine ja innovatsioon
Digilahendused aitavad vähendada nii ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust, tõhustada andmevahetust avaliku ja erasektori infosüsteemide vahel ning viljeleda kestlikku täppispõllumajandust.
Oluline eesmärk digitehnoloogiate laialdasemal kasutusel on muuta põllumajandus nooremate põlvkondade jaoks atraktiivsemaks.
Põlvkonnavahetus
Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab võimaldama alustada ettevõtlusega põllumajandussektoris senisest hõlpsamalt ning toetama ettevõtjate püsimist sektoris. Selleks tuleb lisaks rahalisele toetusele pakkuda noortele ettevõtjatele nõustamist ja luua neile tugisüsteeme.
Maapiirkondade elujõulisuse tagamiseks on vaja jätkata toetuse suunamist selleks, et säilitada ja luua atraktiivseid hästi tasustatud ja noorte ootustele vastavaid töökohti. Selle eesmärgi täitmise alus on mitmekesine ettevõtlus maapiirkondades.
