Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul lähtuti eelnõu koostamisel eesmärgist hoida kalapüük toimivana. „Kalapüügiõiguse tasude puhul lähtume põhimõttest, et tasud oleksid piirkondade ja püügiviiside lõikes võimalikult võrdsed ning seotud saagi tegeliku väärtusega,“ rääkis Suu. Püügivahendite piirarvud jäävad tuleval aastal samaks.
Enamik rannapüügi tasudest jääb võrreldes tänavusega samaks. Rannapüügil ning sise- ja piiriveekogudes odavneb 18 tasu, kallineb 23 tasu ning ülejäänud 73 tasu jäävad samaks. Tasud muutuvad vastavalt mulluste saakide väärtusele. Võrtsjärvel ning teistes angerja asustamisega seotud veekogudes arvutatakse angerjapüügivahendite tasud jätkuvalt riigi poolt angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Läänemere traalpüügis langevad räime ja kilu püügiõiguse tasud: räime tasu on eelnõu järgi 8,50 eurot ja kilu tasu 9 eurot tonni kohta. Läänemere räime, kilu, tursa ja lõhe püügikvoodid kehtestatakse hiljem pärast Euroopa Liidu vastavate otsuste tegemist.
Koos Läänemere traalpüügi ja kaugpüügiga laekub kutselise kalapüügi tasudest tuleval aastal riigieelarvesse ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Laekuvat raha kasutatakse muu hulgas kalavarude uuringuteks, kalanduse korraldamiseks ja järelevalveks.
