Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et ühistransport ei ole atraktiivne pikkade ühendusaegade, madala kasutajamugavuse ja ebapiisva sageduse tõttu.
„Riigikontrolli ülevaade näitab täpselt seda, mille eest on aastaid hoiatatud. Ühistransport on aeglane, sõidugraafikud ebaühtlased ja liinid ei ole omavahel seostatud. Selle probleemi lahendamiseks oleme käivitanud reformi, et muudatusi liinivõrku rakendada ja viia teenus vastavusse tegeliku nõudlusega," ütles minister.
Terras tõi välja, et liinivõrk vajab suuri muudatusi, sest vastasel juhul peab riik kasvavate kulude tõttu hakkama liine sulgema. „Meil on mitu liini, mida on kulukas ülal pidada väikese kasutatavuse tõttu. Mõne liini saaksime asendada nõudepõhise transpordiga, mida oleme juurutanud juba Saaremaal,“ lisas ta.
„Saaremaal on katsetatud nõudepõhiseid ühendusi, mis vähendavad tühisõite ja võimaldavad kohandada teenust vastavaks kasutajate tegelike vajadustega,“ täpsustas ta.
Reform pöörab loogika tagasi
Lahendusena käivitatakse 2026. aastal targa ja kättesaadava liikumise reform, mille eesmärk on muuta ühistranspordisüsteem andmepõhiseks ja inimesekeskseks.
„Ühistranspordi eesmärk ei ole tasuta sõit, vaid see, et inimene jõuaks kiiresti, mugavalt ja kindlalt tööle, kooli või arsti juurde. Eesmärk ei ole enam tasuta liikumine, vaid toimiv liikumine,“ ütles Terras.
Reformi keskmes on kolmetasandiline liinivõrk, mis põhineb taktipõhisel planeerimisel ja kasutab laialdaselt nõudepõhise transpordi lahendusi.
Ühtne piletisüsteem ühendab bussid, rongid, parvlaevad ja lennuliinid üheks tervikuks, vähendades dubleerimist ja soodustades ümberistumisi.
Rahastuse muudab paindlikumaks regionaalse liikuvuse fond, mis võimaldab suunata raha sinna, kus on tegelik nõudlus – olgu selleks paremad rongiühendused või tihedam graafik tõmbekeskuste vahel. „Fondi kaudu saame siduda vastutuse, rahastuse ja tulemuse ühtseks tervikuks,“ märkis ta.
Selge rahastus ja ajakava
Reformi käivitamiseks luuakse 2026. aasta riigieelarves stabiilne rahastusbaas. Ühistranspordi rahastus viiakse reservist välja ja planeeritakse riigieelarvesse täies mahus – 174,45 miljonit eurot, millele lisandub 3,7 miljonit eurot keskkonnainvesteeringutest, mida kasutatakse energiatõhusate busside soetamiseks.
„2026. aasta annab rahastuses stabiilsuse, aastad 2026–2029 on süsteemimuutuste ja ümberkorralduste aeg ning 2030. aastaks peab Eestis olema terviklik ja ühendatud liikumisvõrk,“ sõnas Terras.
Arutelu toimus Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus tutvustati Riigikontrolli ülevaadet „Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus“.
