„Toidujulgeolekuks on vaja, et ettevõtted suudaksid toitu toota ja see jõuaks inimesteni ka kriisiolukorras. Selleks vajame konkurentsivõimelisi tootjaid, toimivaid tarneahelaid, kättesaadavaid tootmissisendeid ja läbimõeldud varusid. Uuendatud arengukava annab nende küsimuste käsitlemiseks selge strateegilise raamistiku,“ sõnas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa.
Arengukava olulisim muudatus on toidujulgeoleku lisamine üheksanda tegevussuunana. Selle eesmärk on tagada piisav ja ohutu toit igas olukorras: tugevdada kohalikku tootmist, tagada piisavad toiduvarud, toimivad tarneahelad ja ettevõtete tegevuse jätkumine ka kriisiolukorras.
Uus isevarustatuse eesmärk on saavutada 2030. aastaks vähemalt 80% isevarustatus vähemalt kuues põhitoiduainete grupis üheksast. Põhitoiduainete gruppide hulka kuuluvad teravili, õlikultuurid, piim, veise-, sea- ja linnuliha, kartul, köögivili ning munad. Isevarustatuse taseme arvutamise alus on kodumaise tootmise ja tarbimise suhe.
Täpsustatakse ka arengukava eesmärke ja nende saavutamise hindamiseks kasutatavaid mõõdikuid. Alaeesmärgid ühtlustatakse arengukava elluviivate programmide eesmärkidega ning vähendatakse dubleerimist.
Arengukava uuendamine ei too kaasa eelarve suurenemist ega uusi kohustusi ettevõtjatele või tarbijatele. Kavandatud tegevused viiakse ellu olemasolevate programmide raames ja riigieelarves ette nähtud vahenditega.
