„Lihtsamad reeglid aitavad investeeringuid kiiremini ellu viia, tugevdades nii kalandussektori konkurentsivõimet ja toetades rannapiirkondade arengut,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.
Ühe olulisema muudatusena tõstetakse piirmäära, millest alates tuleb ost korraldada riigihangete registris, 60 000 eurolt 100 000 eurole. Sellega ühtlustatakse piirmäära teiste Eestis rakendatavate Euroopa Liidu fondidega.
Turuarendustoetuste puhul suurendatakse messidel osalemise ja messikülastuste maksimaalseid toetussummasid, sest tegevuste elluviimise kulud on inflatsiooni tõttu kasvanud. Näiteks suurendatakse kalapüügi ja vesiviljelustoodete turuarendustoetuses messil osalemise või messikülastuse maksimaalset toetuse suurust 15 000 eurolt 25 000 euroni. Samuti suurendatakse messi ühisstendil eksponendina osalemise maksimaalset toetust 250 000 eurolt 300 000 euroni.
Mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele lühendatakse mitme investeeringutoetuse puhul investeeringu sihipärase kasutamise perioodi viielt aastalt kolmele aastale. Muudatus vähendab ettevõtjate aruandluskoormust, sest toetusega seotud piiranguid ja tõendamiskohustust tuleb täita lühemat aega. Seoses järelevalveperioodi lühenemisega väheneb ka PRIA kontrollide maht.
Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse puhul muudetakse kalanduse kohalike tegevusrühmade üldkoosolekul hääletamise nõudeid, mis lihtsustab kohalike tegevusrühmade tööd projektitoetuste jagamisel.
Muudatused puudutavad laia ringi taotlejaid, kelle hulgas on umbes 1400 ranna- ja seisevete kalurit, kaheksa kohalikku kalanduspiirkonda, arvukalt kala- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevaid ettevõtteid, Eesti traalpüügisektori ettevõtted, teadus- ja arendusasutused ning riigiasutused.
