Tööriist ei sea piiranguid ettevõtte suurusele; seda saavad kasutada nii suured kui ka väikesed tootjad.
„Tööriist aitab põllumajandustootjatel teha rohepöördes esimese sammu – mõista, mis on nende taime- või loomakasvatuse kasvuhoonegaasiheide ja saada ühtlasi aimu, kuidas üldse käib süsinikujalajälje hindamine ettevõtte tasandil. Sealt edasi on võimalik juba plaanida edasisi tegevusi heite vähendamiseks ning leida viisid, kuidas ettevõtte tasandil kliimaneutraalsuse suunas liikuda,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Loomakasvatuses võimaldab tööriist hinnata piima- ja lihaveiste, sigade, lammaste, broilerite ja munakanade, partide ja kalkunite kasvatamisega seotud kasvuhoonegaasiheidet. Taimekasvatuses saab hinnata tali- ja suvinisu, kaera, tali- ja suviodra, tritikale ja rukki kasvatamisega seotud süsinikujalajälge. Veel on võimalik uurida tali- ja suvirapsi, talirüpsi ning oa ja herne kasvatamisega seotud süsinikuheidet. Köögivilja-, marja- või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete süsinikujalajälge see tööriist paraku hästi hinnata ei võimalda, ehkki mitu heitekategooriat on ka neil võimalik tööriistaga katta.
„Süsinikujalajälje hindamiseks ettevõtte tasandil on kasutatud GHG protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enim kasutatud metoodika organisatsiooni süsinikujalajälje hindamiseks. Toote süsinikujalajälje hindamisel on lähtutud ISO standarditega sätestatud olelusringi hindamisest. See võimaldab hinnata keskkonnamõjusid kogu toote elutsükli ulatuses, alates toormaterjalide hankimisest ja töötlemisest kuni toote kasutusjärgse käitluseni,“ selgitas projekti eestvedaja Sandra Salom.
Süsinikujalajälje hindamise tööriista lõi Sustinere OÜ. Tööriista ning täpsema teabe ja juhendi saab kätte portaalist teabesalv.pikk.ee.
