Möödunud aasta kujunes põllumajanduses ebasoodsate ilmastikutingimuste ja Aafrika seakatku puhangu tõttu erakordselt keeruliseks. Seakatku tõttu hukkus või hukati üle 62 000 kodusea ning sigade arvukus langes Statistikaameti andmetel aastaga 30 protsenti 197 800 loomani. „Kuna toormebaasi taastamiseks kasvas enneolematult elussigade import, on toetus suunatud spetsiaalselt sealihatootjatele emiste arvu kasvatamiseks ja kodumaise toidutootmise kindlustamiseks,“ sõnas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Sealiha on eestlaste toidulaual traditsiooniliselt üks olulisemaid valguallikaid ning kohaliku seakasvatuse säilimine on strateegiliselt tähtis kogu riigi toidujulgeoleku seisukohast. „Eelistades eesti toitu ja kodumaist sealiha tagame tarbijatele värske, ohutu ja kõrgetele heaolustandarditele vastava toodangu. Tugev kohalik seakasvatussektor hoiab maapiirkondades töökohti, toetab maaelu elujõulisust ning vähendab Eesti sõltuvust välismaisest toormest ja tarneahela häiretest,“ toonitas Pärtel.
Toetust antakse 15–65 protsenti abikõlblikest kuludest ning taotluse minimaalne summa on 750 000 eurot. Maksimaalne toetussumma perioodil 2023–2027 on üldjuhul 2,5 miljonit eurot, kuid uue ja tervikliku emisekasvatusehitise püstitamisel kuni 6,5 miljonit eurot kontserni peale kokku. Toetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu oli taotlemisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul 12 järjestikuse kuu vältel vähemalt 750 000 eurot. Toetatavateks tegevusteks on loomakasvatusehitiste ehitamine, rekonstrueerimine ja vajaliku materiaalse vara, sealhulgas seadmete, masinate ning varutoite lahenduste soetamine.
Taotlusi hindab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) moodustatud komisjon, võttes pingerea koostamisel aluseks investeeringu mõju, riskijuhtimise, majandusliku võimekuse ja emiste arvu kasvu.
Investeeringutoetuse kogueelarve on 13,75 miljonit eurot. Euroopa Liidu kaasrahastus EAFRD-st moodustab sellest 5,55 miljonit, kohustuslik Eesti rahastus 3,7 miljonit ning Eesti riigi täiendav rahastus 4,5 miljonit eurot. Lisaks suunab riik loomade heaolu toetusmeetmesse täiendavalt 2,8 miljonit eurot, suurendades selle kogueelarve 8,8 miljoni euroni.
