„Kriisi ajal ei pruugi mujalt toidu ostmine või selle Eestisse toomine toimida nii nagu praegu. Selleks ajaks peab meil endal olema võimekus toitu toota, töödelda ja säilitada. Seetõttu läheb 546 miljonit eurot Eesti põllumajanduse ja toidutootmise tugevdamiseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Põllumajanduse, maaelu, kalanduse ja toidujulgeoleku valdkonda on esialgses jaotuses kavandatud ligikaudu 2,09 miljardit eurot. Sellest moodustavad suurema osa ühise põllumajanduspoliitika vahendid. Lisaks suunatakse Eesti otsustusruumis olevat raha toidujulgeoleku ja põllumajanduse tugevdamiseks.
Raha võimaldab toetada investeeringuid, mis aitavad Eestis toitu toota ka tarne- või energiakriisi korral. Tähelepanu all on muu hulgas köögiviljakasvatus, toidu töötlemine ja hoiustamine, kohaliku tooraine väärindamine, tootmise energiakindlus, bioohutus, tauditõrje ning toiduohutus.
„Toidutootmise võimekust ei saa kriisi puhkedes üleöö ehitada. Investeeringud tuleb teha enne, et põllumehel oleks võimalik tootmist jätkata ja toidutööstusel toodangut töödelda ka siis, kui tavapärased tarneahelad ei tööta,“ ütles Terras.
Regionaalpoliitikas lepiti kokku, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium töötab koos teiste ministeeriumidega välja toetuste regionaalse mõju eesmärgid, mõõdikud ja tingimused. Eesmärk on suunata ka teiste valdkondade investeeringuid nii, et need aitaksid vähendada piirkondlikke arenguerinevusi. Eraldi tähelepanu pööratakse idapiirialadele.
„Regionaalrahaks ei saa nimetada toetust enne, kui on kokku lepitud, millise piirkonna arengut ja kuidas see parandab. Kui väiksema omavalitsuse omafinantseerimise võimalused on piiratud, tuleb seda toetuse tingimustes arvestada. Kui investeeringuid on vaja rohkem väljaspool suuremaid keskusi, peavad ka meetmete tingimused seda toetama,“ ütles Terras.
Regionaalset mõju hakkavad kandma nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi enda meetmed kui ka teiste ministeeriumide toetused ettevõtlusele, elamumajandusele, liikuvusele, haridusele, tervise- ja sotsiaalteenustele, kultuurile, energeetikale, sisejulgeolekule ja kriisivalmidusele.
Kohaliku algatuse toetamiseks suurenes LEADERile kavandatud summa läbirääkimiste käigus esialgselt 25 miljonilt eurolt 43,6 miljonile eurole.
„LEADERi puhul otsustavad kohalikud inimesed ise, mida nende piirkonnas kõige rohkem vaja on. Seetõttu pidasin vajalikuks esialgset 25 miljoni euro suurust pakkumist suurendada. 43,6 miljonit eurot on samm edasi, kuigi jääb praeguse perioodi tasemest endiselt madalamaks,“ ütles Terras.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on Eestile aastateks 2028–2034 ette nähtud ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Valitsuse esialgne jaotus hõlmab sellest ligikaudu 5,5 miljardit eurot. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusala vastutada on esialgse jaotuse järgi ligikaudu 2,13 miljardit eurot.
Jaotus on aluseks läbirääkimistele Euroopa Komisjoniga ning riigiplaani koostamisele. Toetuste mahud, meetmed ja tingimused kujundatakse läbirääkimiste ning partneritega konsulteerimise käigus. ELi järgmine eelarveperiood algab 2028. aastal.
