Märtsi keskpaigast kuni septembri keskpaigani on müüdud 684 130 euro eest 15 038 piletit ja tehtud 546 669 sõitu. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase hinnangul on Põhja-Eesti ühispileti uuendamine ennast õigustanud.
„Ühispileti uuendamise eesmärk oli soodustada eri ühistranspordiliikide kasutamist ühel teekonnal ning muuta liikumine inimeste jaoks mugavamaks ja soodsamaks, “ selgitas Ruubas. „Kui seni pidi väljaspool Tallinna elav reisija ostma pealinna sõitmiseks ja seal edasi liikumiseks sageli mitu eri piletit, siis nüüd piisab ühest piletist, mis kehtib kõigis vajalikes transpordiliikides ja ühispileti soetanud reisijate arv on tänu sellele ka selges tõusutrendis,“ sõnas Ruubas.
Põhja-Eesti ühispileti populaarsusele aidanud kaasa ka rongiliikluse taktipõhine sõiduplaan, mis käivitati aprillis 2025 Harjumaa läänesuunal. „See muudatus on toonud kaasa reisijate arvu kasvu ning parandanud rongiliikluse kuluefektiivsust,“ märkis Ruubas. „Aasta 2024 esimese poolaasta ja käesoleva aasta sama aja võrdluses on läänesuuna rongiliikluse reisijate arv kasvanud 15%. Samal ajal on riigieelarvelise toetuse kulu reisija kohta ilma taristu kasutustasu arvestamata vähenenud ligikaudu 18%.“
„Reisija jaoks on erinevate transpordiliikide kombineerimise võimalus oluline, et aidata kergemini läbida tervikteekonda – see ongi ühistranspordi keskne ülesanne. See tähendab ka mõnevõrra soodsamat hinda, et reisijad selleks valmis oleksid,“ ütles Elroni kliendikogemuse valdkonnajuht Kristi Unt. „Rongireisija jaoks näeme kasu just selles, et meie reisijad saavad sel viisil sõita iga päev mugavalt piirkondadesse, kuhu otse rongiga ei saa, kuid kombineerides rongireisi bussi või Tallinna linnatranspordiga saab reisija lahenduse oma transpordivajadusele.“
IIL-i arendusosakonna spetsialist Ronnie Kongo sõnas, et ühispilet on oluline samm ühtse ja klientidele lihtsamini arusaadava piletisüsteemi suunas. „Järgnevalt on oluline jõuda sõidusoodustuste ühtlustamiseni – olukord, kus osa sõitjagruppe saab bussides tasuta sõita, aga sama soodustust ei saa nad rongides, suunab inimesi kunstlikult kasutama rongide asemel busse, mis on riigile täiendav kulu. Ühtsete soodustuste puudumine on praegu peamine takistus efektiivse ja kasutajate vajadusi paremini arvestava ühistranspordisüsteemi loomisel.“
Põhja-Eesti ühispilet kehtib Elroni rongides 1.–5. tsooni piires, välja arvatud ekspressrongides, Tallinna ühistranspordis ning IIL-i bussiliinidel Harjumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Lääne-Virumaal. Tegemist on perioodipiletiga, mille kehtivusajaks saab valida ühe kuni 30 päeva. Kehtivusajal on sõitude arv valitud piirkonnas ja nimetatud transpordiliikides piiramatu.
30 päeva ühispileti hind on alates 16. märtsist vastavalt kehtivuspiirkonnale ehk tsoonidele 28–90 eurot, ühe päeva pilet maksab 3,50–11,25 eurot. Pileteid saab ühiskaardile osta IIL-i, Elroni ja Tallinna piletiveebist ning müügipunktidest Tallinnas ja Harjumaal. Täielik müügipunktide nimekiri on leitav siit.
Ühispileti uuendamine on esimene samm üleminekul ühtsele piletisüsteemile, kus piletid hakkavad sama põhimõtte järgi kehtima eri ühistranspordiliikides ning tsoonisüsteem muutub senisest lihtsamaks. Eesmärk on teha ühistranspordi kasutamine reisija jaoks mugavaks ja arusaadavaks, ilma et inimene peaks orienteeruma keerulistes tsoonides või piletitoodetes. Tulevikus piisab sellest, et reisijal on vastava tsooni pilet — siis kehtib see ühtmoodi nii maakonnabussis, linnaliinil kui ka rongis.
