Lisaks otsustati eraldada käesolevaks aastaks ühistranspordi vajalike kulude katteks 37,6 miljonit eurot ning räägiti läbi põhimõtted, mille alusel sügisel otsustada ühistranspordi pikaajaline rahastamine.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnul on ühistransport suurele hulgale inimestele igapäevaselt oluline liikumisviis, millega jõuda kooli, tööle, kauplusesse, arsti juurde või mujale.
„Ühistranspordi käigus hoidmise ja arendamise tagamiseks langetasime täna olulise otsuse edaspidise rahastusmudeli kohta. Nii tagame, et ka tulevikus on inimestele võimalik mugavalt ühistransporti kasutada ning kasutajate arv kasvab,“ ütles Hartman.
Selle aasta ühistranspordikulude katteks vajaliku raha puudujääk on tingitud suuresti ühistranspordi baaseelarve külmutamisest 2020. aastal.
„Kuigi eelarve on juba viis aastat külmutatud, on arusaadavalt igal aastal kasvanud tööjõu-, taristu- ja kütusekulud. Samuti tõusevad ka lennujaamade ja sadamatasude kulud. Samas on oluline, et ühistranspordi pakkumine jätkuks ja areneks, kuna väga paljud inimesed sõltuvad oma igapäevastes tegemistes ühistranspordist,“ rääkis ta.
„Kuigi kulusid on palju, oleme ühistranspordis võtnud suuna muuta teenust igal aastal paremaks, sh tõhusamaks – väldime transpordiliikide dubleerimist ning teeme rohkem nendevahelist koostööd. Samuti usume, et parema teenuse korral kasvab nii ühistranspordi kasutajate arv kui ka omatulu. Mitmed olulised muudatused ning arengud leiavad aset ka sellel aastal – liinile tulevad täiendavad rongid, ühendused muutuvad kiiremaks,“ lisas minister.
Käesoleval aastal on tekkepõhiste kulude prognoos 161,9 miljonit eurot, millest parvlaevaliinidee teenindamiseks on prognoositud 30,1 miljonit eurot, lennuliinide teenindamiseks 7,38 miljonit, maakonna- ja kaugliinide bussiveoks 76,3 miljonit ja rongiliinide teenindamiseks 47,7 miljonit eurot. Ühtlasi on sel aastal liinile minemas kokku 16 Elroni uut elektrirongi, millega tihendatakse väljumisi.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas selgitas, et ühistranspordi senine rahastamismudel ei ole olnud jätkusuutlik ning seetõttu tutvustati valitsusele ka uut rahastamismudelit.
„Uue rahastamisemudeli kohaselt kaetakse lepingute täitmiseks vajalikud kulud riigieelarvest nii baasrahastuse kui ka sihtotstarbelise reservi kaudu. Seejuures võtab ministeerium kohustuse tagada kulude kasvamisel omatulude ja kogutulude proportsiooni vastavalt valitsuses kokkulepitud osakaalule,“ rääkis Ruubas.
Ühistranspordi rahastamismudel koosneks edaspidi neljast sambast.
- Esimene sammas oleks riigieelarveline toetus, mille kogusumma aluseks oleksid ühistranspordi tegelikud kulud ja seda korrigeeritaks järgnevatel aastatel.
- Teine sammas kataks kehtivate lepingute kulud vastavalt valitsuse kokkulepitud omatulu osakaalule. Eesmärk on fikseerida konkreetne protsent, mille ulatuses peab ministeerium tagama omatulude suhte.
- Kolmas sammas oleks sihtotstarbeline reserv, mis kataks kulud, mida on eelarve koostamisel raske ette näha, aga mis on samas möödapääsmatud. Nende hulka kuulub näiteks taristutasude tõus, lennujaama tasude tõus, muudatused maksudes ja määrades ning inflatsioonist tulenev kulude kasv.
- Viimane ehk neljas sammas kataks kulud teenuste parandamiseks, milles lepitaks kokku igal aastal riigieelarve läbirääkimistel.
