Perioodi 2021-2027 struktuurifondide regionaalarengu meetmed

Meede aitab vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja maapiirkondade arengule hoogu andes toetab Eesti terviklikumat regionaalset arengut. Selle sihtpiirkond on kogu Eesti väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda.

Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 83 890 000 euroga. Perioodi jooksul avatakse kaks taotlusvooru. Toetuse osakaal on kuni 75% abikõlblike kulude maksumusest.

Meetme raames toetatavad tegevused:

• maakonnaüleste ja maakondadevaheliste avalike teenuste, ühisteenuste ja koostöövõrgustike käivitamine, arendamine ja turundamine;
• ettevõtlus- ja haridusvõrgustike ning ettevõtlusklastrite käivitamine, arendamine ja turundamine;
• teadus- ja arendustegevus TAIE arengukava fookusvaldkonnas või maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatavas ettevõtlusvaldkonnas;
• tööstusettevõtete lisandväärtuse ja teadmusmahukuse kasvatamine, sealhulgas ettevõtete diagnostika võimekuse arendamine, digi- ja rohepöördeks valmisoleku ning põlvkonnavahetuse toetamine;
• kõrgema lisandväärtusega teenusvaldkondade, eelkõige IT-sektori arengu toetamine;
• ettevõtlikkuse edendamine ja ettevõtlusteadlikkuse suurendamine;
• koostöökeskuste ja kaugtöövõimaluste käivitamine, arendamine ning turundamine;
• tööstusalade ja ettevõtluseks vajaliku muu tehnilise taristu arendamine ning turundamine;
• tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, arendamine ning turundamine TAIE fookusvaldkonnas või maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatavas ettevõtlusvaldkonnas;
• regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine ja turundamine;
• turismisektori sihtpiirkonna terviklik arendamine, sealhulgas turismitoodete ja -teenuste, külastajateekondade ja koostöövõrgustike säästev ja terviklik arendamine ning sihtpiirkonna turundamine sektori ettevõtjate lisandväärtuse kasvatamiseks.

Tulemusnäitajad:

• erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;
• integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv;
• terviklikult arendatud teenusvõrgustike arv.

Võimalikud taotlejad:

• sihtasutus;
• mittetulundusühing;
• meetme sihtpiirkonnas tegutsev avalik-õiguslik ülikool või kutsehariduskeskus;
• Saaremaa või Hiiumaa vald.

Lisateavet meetmest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).

Kontakt

Tea Caeiro Batista

peaspetsialist
regionaalpoliitika osakond

• +372 5885 1479
• [email protected]

Õigusaktid

Eesti õiglase ülemineku territoriaalne kava toob välja, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele avaldab Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele mitmekülgset mõju. Kõige otsesem mõju on see, et põlevkivisektori hääbumine vähendab Ida-Virumaa omavalitsuste tulusid, pärssides nende suutlikkust pakkuda oma elanikkonnale adekvaatsel tasemel avalikke teenuseid. Lisaks sellele võib ülemineku tagajärjel suureneda toimetulekutoetuste saajate arv, mis õõnestab omavalitsuste niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet.

Nende väljakutsete valguses toob Eesti Õiglase Ülemineku fondi kava välja, et kohaliku elanikkonna ning omavalitsuste eelarve vähenemise kontekstis tuleb Ida-Virumaa omavalitsustele eraldada lisaraha, et aidata neil vähendada kulutusi. Selleks tuleb optimeerida omavalitsuste hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid seoses täiendava survega nende pakutavatele sotsiaalteenustele.

Toetus on suunatud Ida-Virumaa kohalikule omavalitsusele või tema asustatud ja valitseva mõju all olevale sihtasutusele, mittetulundusühingule või äriühingule.

Toetatakse projekte, mis sisaldavad

• investeeringuid avalike hoonete energiatõhususe parandamisse ja taastuvenergia kasutuse edendamisse või avaliku taristu ümberkorraldamiseks või
• investeeringuid koolituskeskuste või lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sealhulgas päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse.

Kokku on toetusteks kavandatud 15 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondi eelarvest. Toetus ühe kohaliku omavalitsuse kohta on kuni viis miljonit eurot. Ühe projekti miinimumtoetus on miljon eurot.

Selleks, et valida välja projektid, millele toetust anda, koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium investeeringute kava. Projektiettepanekuid investeeringute kavasse sai esitada kuni 2023. a 5. detsembrini. Kinnitatud investeeringute kava leiate jaotisest "Dokumendid".

Rohkem teavet meetmest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK). Projektiettepanekuid saab esitada RTK e-toetuse keskkonnas.

Projektiettepaneku esitamisel tuleb arvestada, et taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 2024. aasta 30. aprillil ning projektide elluviimiseks on aega kuni 2026. aasta 30. aprillini.

Kontakt

Andres Heldring

nõunik
regionaalpoliitika osakond

• +372 611 3106
• [email protected]

Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus on suunatud Põlva, Valga ja Võru maakonna mikro- ja väikeettevõtjatele, et aidata neil arendada oma tooteid ja teenuseid ning suurendada tootlikkust ja ressursitõhusust.

Meetme maht on 7 505 206 eurot ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Ühele projektile saab toetust taotleda 20 000–60 000 eurot ning toetuse osa projekti kogumaksumusest ei saa olla suurem kui 60%.

Meede lähtub Kagu-Eesti tegevuskavast, mille üks tegevussuundi on piirkonna ettevõtluse arendamine. Aastatel 2019–2021 rahastati meedet riigieelarvest. Sel ajal sai toetust kokku 44 projekti keskmise toetussummaga 40 400 eurot. Toetust anti näiteks uute seadmete soetamiseks nii puidu- , metalli- kui ka toidutööstuses, aga ka uute teenuste väljatöötamiseks või arendamiseks.

Rohkem teavet meetmest (sh taotluste vastuvõtu algus, infopäevad) avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel enne taotlusvooru avamist.

Kontakt

Liis Palumets

nõunik
regionaalpoliitika osakond

• +372 611 3139
• [email protected]

Õigusaktid

Toetuse andmise eesmärk on võimestada kohalikke omavalitsusi tuuleenergeetika rakendamiseks kavandavate planeeringute, projekteerimistingimuste ning ehitus- ja kasutuslubade kvaliteetsemal koostamisel ja kiiremal menetlemisel.

Meetme raames on kohalikel omavalitsustel võimalik osta sisse teenus või palgata spetsialist, kes tegeleb tuuleparkide rajamise kiirendamisega (juhib protsessi, lahendab juriidilisi küsimusi, korraldab riigihanked, korraldab kommunikatsiooni ja kaasab avalikkust) või nõustab vajaduspõhiselt, et saavutada parim tuuleenergeetika ruumilahendus.'

Meetme eelarve on 5 000 000 eurot. Seda rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastust NextGenerationEU Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud peatüki „REPowerEU” alusel.

Rohkem teavet meetmest (sh taotlusvoorude ajad, infopäevad) saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).

Kontakt

Katrin Orgusaar

peaspetsialist
regionaalpoliitika osakond

• +372 5885 1383
• [email protected]

Õigusaktid

Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Toetuse andmise eesmärgid:

• suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust,
• kavandada piirkondlikku arengut,
• saavutada maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärgid ning
• valmistada ette ja viia ellu mõjusaid projekte, mis aitavad kaasa paremate teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengule.

Määruse toetuse maht: 2 000 000 €. Määruse raames toetatavad tegevused:

• uuringu, analüüsi ja ekspertiisi läbiviimine, sealhulgas andmete kogumine ja analüüsimine ning raporti koostamine;
• juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamine, sealhulgas teenuse prototüübi koostamine;
• konsultatsioon, koolitus ja nõustamine, sealhulgas projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides;
• seminarid, ühisarutelud ja muud töövormid projekti tegevuste kavandamiseks ning läbiviimiseks;
• teavitamine.

Käskkirja toetuse maht: 1 500 000 €. Käskkirja raames toetatavad tegevused:

• koolitus- ja arendustegevused;
• eksperdirühmad;
• kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamine.

Rohkem teavet meetmest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).

Kontakt

Katrin Orgusaar

peaspetsialist
regionaalpoliitika osakond

• +372 5885 1383
• [email protected]

Õigusaktid

Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames luuakse juurdepääs teenustele või töökohtadele ja rajatakse uus jalgratta- või jalgtee, ehitatakse olemasolevast jalgrajast nõuetele vastav jalgtee või jalgratta- ja jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrattarajast nõuetele vastav jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee, mida kasutab hinnanguliselt üle 50 inimese ööpäevas.

Toetuse andmise eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi liikumist. Lisaks on eesmärk tagada parem ligipääs teenustele (sealhulgas ühistranspordile) ja töökohtadele väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi.

Toetuse eelarve on viis miljonit eurot, mille rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Toetusele lisandub kohaliku omavalitsuse üksuste projektipõhine omafinantseering.

Meetme indikaatorid:

• rajatud jalgratta- ja jalgteede pikkus kilomeetrites;
• rajatud jalgratta- ja jalgteede eeldatav kasutajate arv aastas.

Toetuse andmise tulemusena eeldatakse jalgratta- või jalgteede kasutajate arvu tõusu ning 2025. aasta lõpuks vähemalt 24 kilomeetri jalgratta- või jalgteede rajamist.

Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta ja kuni 200 000 eurot jalgratta- või jalgtee ühe rajatava kilomeetri kohta. Toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta. Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele sõltub tema põhitegevuse tuludest ja elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 40–70% projekti toetatava tegevuse kuludest.

Taotleja saab olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksus. Igal taotlejal on õigus esitada üks taotlus.

Partnerina võib projekti kaasata taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punktis 3 nimetatud juriidilise isiku, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse.

Meetme tegevused panustavad taaste- ja vastupidavuskavas toodud reformi „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“ raames 100% kliimaeesmärkide saavutamisse.

Täpsemat teavet meetmest pakub Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

Kontakt

Julia Troitskaja

nõunik
regionaalpoliitika osakond

• +372 5309 7437
• [email protected]

Õigusaktid

Viited

Meetme tegevused panustavad „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" eesmärkide saavutamisse. Arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ning 2050. aastaks. Säästvuse seisukohalt on olulisimad ühistransport ning jalgrattaga ja jalgsi liikumine. Arengukavas on seotud eesmärk kasvatada aastaks 2035 ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaalu 38%lt 55–60%ni.

Meede aitab suurendada jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele, mis erinevatel kasutajagruppidel takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi ja abivahendiga liikumist, ning tagada parem ligipääs teenustele (sealhulgas ühistranspordile) ning töökohtadele väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. Investeeringud jalgratta- või jalgteedesse aitavad suurendada liiklejate ohutust ning vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu.

Toetuse eelarve on 20 mln eurot, mida rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Toetusele lisandub kohaliku omavalitsuse üksuste projektipõhine omafinantseering.

Toetuse andmise tulemusena eeldatakse jalgratta- või jalgteede kasutajate arvu tõusu ning 2029. aasta lõpuks vähemalt 76 km jalgratta- või jalgteede rajamist.

Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta ja minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta.

Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele sõltub tema põhitegevuse tuludest ja elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 40–70% projekti toetatava tegevuse kuludest. Taotlejaks saab olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksus.

Perioodi jooksul avatakse kaks taotlusvooru ning igal taotlejal on õigus esitada taotlusvoorus kuni kaks taotlust.

Täpsemat teavet meetmest pakub Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

Kontakt

Julia Troitskaja

nõunik
regionaalpoliitika osakond

• +372 5309 7437
• [email protected]

Õigusaktid

Meetme eesmärk on parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldades teenuseid kaasaegselt, lähtuvalt rahvastiku vähenemisest, vananemisest ja sihtrühma vajadustest ning soodustades kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd mõjusate, terviklike avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse.

Määruse raames antavat toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 70 000 000 euroga. Perioodi jooksul avatakse üks taotlusvoor.

Toetatavad tegevused:

• avalike teenuste arendustegevused ja investeeringud;
• piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevused ja investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks ning reoveepuhastite ehitamiseks aladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi;
• kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava avaliku linnaruumi arendustegevused, eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi taaskasutuselevõttu ning laste- ja noorte atraktsioonide arendamist;
• muud tegevused, mis lähtuvad maakonna arengustrateegia eesmärkidest ning panustavad meetme eesmärgi saavutamisse.

Toetuse võimalikud taotlejad:

• kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus;
• piirkondlik vee-ettevõtja;
• sihtasutus ja mittetulundusühing.

Rohkem teavet toetusest saab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kodulehelt.

Kontakt

Tea Caeiro Batista

peaspetsialist
regionaalpoliitika osakond

• +372 5885 1479
• [email protected]

Õigusaktid

Toetust antakse selleks, et edendada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) majanduskasvu ja tugevdada nende konkurentsivõimet kõigis Eesti maakondades ning vähendada piirkondlikke erinevusi teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekuses, töökohtade pakkumises, ettevõtlusaktiivsuses, ettevõtete teadmismahukuses ja lisandväärtuses ning tootlike töökohtade paiknemises.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja poliitikaeesmärgi "Nutikam Eesti" all on maakondlike arenduskeskuste toetus paigutatud kahe erineva alaeesmärgi alla. Toetuse sihtpiirkond on kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linn. Toetavad tegevused aitavad kaasa "Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035" (TAIE) eesmärkide saavutamisele. Lõppkasusaajad on sihtpiirkonnas tegutsevad VKEd.

Tegevuste elluviija on MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused. Elluviija partnerid tegevuste elluviimiseks:

• SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus;
• SA Hiiumaa Arenduskeskus;
• SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus;
• SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus;
• SA Järvamaa;
• SA  Läänemaa;
• MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit;
• SA Põlvamaa Arenduskeskus;
• SA Pärnumaa Arenduskeskus;
• SA RAEK;
• SA Saare Arenduskeskus;
• SA Tartu Ärinõuandla;
• SA Valgamaa Arenguagentuur;
• SA Viljandimaa Arenduskeskus;
• SA Võrumaa Arenduskeskus.

Poliitikaeesmärgi "Nutikam Eesti" 3. alaeesmärk: VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu.

• Sekkumine 21.1.3.51: VKEde teadlikkuse kasvatamine ja nõustamine maakondlikes arenduskeskustes; toetus 8 242 857 €.
• Väljundnäitaja: mitterahalist toetust saavad ettevõtjad (unikaalsed).
• Toetatavad tegevused: nõustamistegevused, koolitused ja seminarid, info-ja teavitustegevused, võrgustike tegevused, muud toetuse andmise eesmärgist lähtuvad tegevused.

Poliitikaeesmärgi "Nutikam Eesti" 4. alaeesmärk: aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine.

• Sekkumine 21.1.4.11: VKEde oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes; toetus 4 285 714 €
• Väljundnäitaja: VKEd, kes investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse.
• Tulemusnäitaja: VKEde töötajate arv, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks.
• Toetatavad tegevused: innovatsiooni ökosüsteemide tegevused, koolitused ja seminarid, rahvusvaheline koostöö, muud toetuse andmise eesmärgist lähtuvad tegevused.

Viited

Kontakt

Tea Caeiro Batista

peaspetsialist
regionaalpoliitika osakond

• +372 5885 1479
• [email protected]

Õigusaktid, dokumendid

Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks majanduspiirkonnaks, kindlustades samas, et mitte kedagi ei jäeta kliimaneutraalsele majandusele üleminekus maha. Teatavasti nõuab kliimaneutraalsusele üleminek suuri pingutusi kõigilt, kuid mõned piirkonnad on oma suure fossiilkütustest sõltuvuse tõttu selles protsessis eriti haavatavad. Eestis on selliseks piirkonnaks põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa.

Õiglast üleminekut toetavad tegevused on plaanitud rohepöörde elluviimise halbade mõjude vähendamiseks ja Ida-Virumaale uue arenguperspektiivi andmiseks. Muude mõjude seas avaldab üleminek kliimaneutraalsusele mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. Sellepärast on asjakohane Õiglase Ülemineku Fondi eelarvest lisaks majanduse ja tööjõu ümberkujundamisele toetada kogukonna rohujuuretasandi algatusi.

Toetust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist ning toetuse maht on 16 740 432 eurot.

Toetatavad projektid

Projekte toetatakse kahes kategoorias – põhivarainvesteeringu projektid ning arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisaldavad projektid (kokku arendusprojektid). Suuruse järgi klassifitseeritakse projekte järgnevalt: väikeprojekt, keskmise suurusega projekt ja suuremahuline projekt.

Toetatakse projekte viie eesmärgi saavutamiseks:

• sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine;
• keskkonnateadlikkuse edendamine, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia, digiteerimise ja ringmajanduse valdkonnas;
• kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sealhulgas kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja tööstuspärandi avalikes huvides kasutuselevõtt;
• kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused, sealhulgas võtmepädevuste arendamine;
• tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks.

Taotlejad

Toetuse võimalikud taotlejad:

• põhivarainvesteeringu projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik, välja arvatud kohalik omavalitsus või riigiasutus;
• arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik ja äriühing.

Viited

Rohkem teavet meetmest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).

Kontakt

Julia Troitskaja

nõunik
regionaalpoliitika osakond

• +372 5309 7432
• [email protected]

Õigusaktid

Toetus on suunatud suurematele linnapiirkondadele Eestis. Suuremateks linnapiirkondadeks Euroopa Liidu vahendite kasutamise mõistes loetakse linnu või linnastuid, kus elanike arv on üldjuhul suurusjärgus 50 000 või rohkem. Seetõttu loetakse Eestis meetme sihtpiirkonnaks Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn ja nende ümber paiknevad omavalitsuste tiheasustusega piirkonnad. Samuti loetakse linnapiirkondadeks Ida-Virumaa suuremad linnad Narva, Jõhvi ja Sillamäe ning Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosad.

Toetuse andmise eesmärk on võtta suuremates linnapiirkondades kasutusele innovatiivsed linnakeskkonna kvaliteeti parandavad digi- ja rohelahendused. Toetuse andmise eesmärk Ida-Viru maakonna linnapiirkondades on tõsta linnaruumi, vaba aja veetmise võimaluste ja säästva liikuvuse taristu atraktiivsust.

Kokku on toetusteks kavandatud 35 516 000 eurot. Suurem osa toetusi (mahus 23,5 mln eurot) suunatakse Ida-Viru linnapiirkondadesse, kus arenguvajadusi ja väljakutseid rohkem. Toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kõikides suuremates linnapiirkondades toetatakse projekte, mille eesmärk on saavutada järgmist.

• Võtta kasutusele linnakeskkonnas innovatiivsete digilahendustena tooted, teenused, programmid ja laiemas mõistes kogu füüsiline taristu, mille toimimine sõltub info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast, skaleeritakse eelnimetatud lahendusi ning tõstetakse sellealast teadlikkust. Toetatavate digilahenduste näidetena võib välja tuua uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e-demokraatia ja kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid, nutivõrgud (liiklus, valgustus jne).
• Võtta kasutusele avalikus linnaruumis innovatiivsete rohelahendustena looduslikke ökosüsteeme toetavad või keskkonna seisukohalt jätkusuutlikud lahendused. Toetatavad rohelahendused võivad olla elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamine linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomine, looduslike veekogude rajamine, looduspõhiste sadeveelahenduste rajamine jne.

Ainult Ida-Viru linnapiirkondades toetatakse projekte järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

• kaasajastada avalikku linnaruumi ning arendada välja rekreatsioonialad, sealhulgas kujundada tänavaruumi, lammutada mittevajalikud ehitised, arendada kooskäimiskohti, väljakuid ja parke ning laste- ja noorteatraktsioone;
• parandada jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi, sealhulgas rajada uusi jalg- ja jalgrattateid, jalgratta- ja jalgteede sildu ja tunneleid, kujundada ümber ristmikke või tänavaid ja teid jalgsi või jalgrattaga liikumiseks ning kujundada avalikku linnaruumi säästvaid liikumisviise toetavamaks;
• muuta linnaruum ligipääsetavaks kõigile inimestele, olenemata nende vanusest või erivajadusest;
• arendada jätkusuutlikku elamufondi, sh uuendada korterelamutevahelisi avalikke õuealasid,  rajada tugitaristu uute korterelamuarenduste juurde, ehitada üürimaju;
• arendada vaba aja veetmisega seotud avalikku taristut, nagu spordihooned ja -rajatised, raamatukogud, kogukonnamajad;
• arendada kaug- ja koostöötamiseks vajalikku infrastruktuuri.

Tegevuste valiku puhul lähtutakse muu hulgas konkreetses linnapiirkonnas kokku lepitud olulisematest arengusuundadest, mis kajastuvad uuendamisel maakonna arengustrateegiates. Lisaks kohalikele omavalitsustele saavad oma projektiettepanekuid linnapiirkonna arengusse panustamiseks esitada ka mittetulundusühendused, ülikoolid või ettevõtjad. Eriti oodatud on ka mitme erineva osapoole ühised koostööprojektid.

Projektiettepanekuid saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas. Parimad projektid valivad välja kohalikud linnapiirkonna komisjonid (kuhu KOVi esindajatele lisaks kuuluvad ka piirkonna kolmanda sektori, ettevõtjate ning teadus-või haridusasutuste esindajad) ning need kinnitatakse linnapiirkonna tegevuskavasse.

Tegevuskavasse nimetatud projekti omanik saab asuda projekti tehniliselt ette valmistama. Olenevalt projekti iseloomust võib olla mitmeid eeltingimusi (avaliku ruumi projektide puhul arhitektuurikonkurss, ehituslik projekteerimine jms). Kui kõik vajalikud materjalid koos, saab esitada taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele rahastamisotsuse tegemiseks.

Rohkem teavet meetmest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).

Kontakt

Andres Heldring

nõunik
regionaalpoliitika osakond

• +372 611 3106
• [email protected]

Õigusaktid