„Igal maakonnal on palju erinevaid arendusvajadusi ja probleeme, mille lahendamiseks on vaja ressursse,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Selleks, et maakonna arengustrateegia toetuse abil saada nähtavat mõju ning jõuda lähemale ühe või teise probleemi lahendamiseni, kavatseme edaspidi koostöös maakondadega suunata toetusraha sihitumalt iga maakonna arengustrateegia olulisematele valdkondadele. Tänaseks sõlmitud kokkulepetest paistab näiteks teiste seas silma soov arendada ettevõtluskeskkonda ja avalikke teenuseid,“ selgitas Kallas.
Toetust vajavate valdkondade valimisel lähtutakse iga maakonna arengustrateegiast ning tuginetakse riigi regionaalse arengu tegevuskava seireinfole. „See aitab esile tuua need kohad, kus maakonna areng vajaks hoogustamist,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu nõunik Julia Troitskaja.
Julia lisas, et kokkuleppe saavutamiseks on oluline maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, millises valdkonnas on vaja ühiste arendustegevustega alustada. „Pärast teemade kokkuleppimist valivad maakonna arenguorganisatsioonid välja parimad maakonna terviklikku arengut silmas pidavad projektid. Need esitatakse toetuse saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele alates 2024. aasta jaanuarist,“ selgitas Troitskaja.
Hiiumaa
Hiiumaa Arenduskeskuse juhataja Liis Lukase sõnul lepiti üheskoos ministeeriumiga kokku, et Hiiu maakonnas suunatakse arengustrateegia elluviimise toetusmeetme (MATA) 2024–2027 raha ettevõtluskeskkonna toetamisse ja arendamisse. „Arutlesime töises õhkkonnas, kuidas saaksime Hiiumaal aidata hoogustada kohalikku ettevõtlust. MATA rahadega soovime pakkuda tuge võimalikult laiale ettevõtete ringile, et aidata realiseerida nende potentsiaali,“ selgitas Liis Lukas. „Lisaks peame oluliseks suurendada noorte teadmis- ja kogemuspagasit ning seetõttu soovime suunata osa rahast ka selle saavutamisesse.“
Jõgevamaa
„Jõgevamaa omavalitsuste esindajad arutasid põhjalikult dialoogi algatamisel pakutud teemasid, milleks olid liikuvus ja ettevõtete tootlikkus,“ sõnas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Aive Tamm. „Kuigi varem pole neid valdkondi kõige olulisemaks peetud, siis praegu leidsime, et neile valdkondadele on läbi mõeldult arendades võimalik anda oluline arengutõuge. Muidugi on vajalikke tegevusi arengukavas veel, kuid fookuse hoidmine aitab luua valdkonnas lisandväärtust ja kasvatada Jõgevamaa inimeste heaolu. Liikuvuse tegevuskava väljatöötamiseks kasutame ekspertide abi ja ettevõtete tootlikkuse suurendamisesse hakkame panustama koos Kesk-Eesti ettevõtlusinkubatsioonikeskuse programmidega,“ täpsustas Tamm.
Pärnumaa
Pärnumaal soovitakse toetuse raames keskenduda teemadele „Teadmuspõhine majandus“ ja „Paindlike, kaasaegsete ja mitmekülgsete õpivõimaluste kättesaadavus elukestvas õppes“, selgitas Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatusest Erik Reinhold. „Pärnumaale on ülioluline nii see, et meie kohalik majandus liiguks suurema lisandväärtuseni tootmises, kui ka see, et ettevõtted hõivaksid väärtusahelates kõrgemaid positsioone. Selleks on omakorda tarvis pädevamaid ja tublimaid talente ehk vaja on arendada tööjõudu läbi heade elukestvate õpivõimaluse. See loob eeldusi innovatsiooniks ettevõtetes ja tõhusamaks äriks, mis omakorda aitab kasvatada kogu maakonna jõukust ja heaolu,“ lisas Reinhold.
Raplamaa
„Raplamaal oleme leppinud kokku, et taotleme toetusest raha ettevõtlustaristu parandamiseks, et luua eeldusi uute investeeringute maakonda toomiseks,“ ütles Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Silvi Ojamuru. „Teise osa MATA rahast soovime suunata eri sihtrühmadele mõeldud kättesaadavate ja kvaliteetsete avalike teenuste uuendamiseks. MATA 2024–2027 raha kasutamise täpsem tegevuskava otsustab Raplamaa Omavalitsuste Liit üldkoosolekul aasta lõpuks,“ täiendas Ojamuru.
Võrumaa
Võrumaa Arenduskeskuse arendusnõunik Aivar Nigoli sõnul soovib maakond arengustrateegia elluviimise toetusmeetme raha suunata oluliste arendusprojektide kaasrahastamiseks ja noorte ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks. „Arenduste tulemusena tekivad ainulaadsed tooted, mida saab pakkuda välisturgudel ja mis mõjutavad ekspordivõimekuse tõusu,“ selgitas Nigol. Üha suurem tähtsus on kestlikul mahe- või säästlikult toodetud toorainel. „Sellele saab anda lisandväärtuse kogukonnas lühemate tarneahelate loomise kaudu ning säästlikuma tarbimise soodustamisega,“ lisas ta.
Taustateave
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alustas suve alguses maakondade arendusorganisatsioonidega dialooge. Selle eesmärk on valida välja fookusteemad, mille arendamist toetada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (2024–2027), mis on osa riigi regionaalpoliitika programmist. Toetuse taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas.
Tänaseks on regionaalministri käskkirjaga fikseeritud fookusvaldkondadeks kokkulepped viie maakonnaga. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jätkab dialoogide pidamist ka teiste maakondadega ning kõikide kokkulepeteni on plaanis jõuda septembris.
Toetusmeetme ligikaudne eelarve aastateks 2024–2027 on kõigi maakondade peale kokku 25 miljonit eurot. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot, toetuse maksimaalset suurust piirab maakonnale eraldatav toetussumma.
