Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning maakondlikud arenguorganisatsioonid on selleks kokku leppinud fookusvaldkonnad, mille ergutamiseks järgmisel neljal aastal raha suunatakse.
„Igal maakonnal on palju erinevaid arendusvajadusi ja probleeme, mille lahendamiseks on vaja ressursse,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Selleks, et maakonna arengustrateegia toetuse abil saada nähtavat mõju ja ühe või teise katsumuse lahendamisel edasi liikuda, kavatseme edaspidi koostöös maakondadega suunata toetusraha sihitumalt nende arengustrateegia valitud valdkondadele,“ selgitas Kallas.
Toetust vajavate valdkondade valimisel lähtutakse iga maakonna arengustrateegiast ning tuginetakse riigi regionaalse arengu tegevuskava seireinfole.
„See aitab esile tuua need kohad, kus maakonna areng vajaks hoogustamist,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu nõunik Julia Troitskaja.
Ta lisas, et kokkuleppe saavutamiseks on oluline maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, millises valdkonnas on vaja ühiste arendustegevustega alustada.
„Pärast teemade kokkuleppimist valivad maakonna arenguorganisatsioonid välja parimad maakonna terviklikku arengut silmas pidavad projektid, mis esitatakse toetuse saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele alates 2024. aasta jaanuarist,“ selgitas Troitskaja.
Harjumaa
Harjumaal suunatakse maakonna arengustrateegia toetusvahendid aastateks 2024–2027 hariduslike erivajadustega lastega seotud teenuste arendamiseks ja kodulähedaste õppekohtade arvu suurendamiseks.
„Harjumaa Omavalitsuste Liit on tellinud meetme „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmine“ toel analüüsi Harju maakonna omavalitsuste koostöömudeli väljatöötamiseks hariduslike erivajadustega lastele teenuste pakkumisel. Analüüsi tulemusi arvestame maakonna arengutoetust saavate projektide valikul,“ ütles Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Andre Sepp.
„Soovime luua Harjumaale head kvaliteetse ja kaasava hariduse võimalused. Meie eesmärk on see, et võimalikult kodulähedases koolis oleksid loodud lisaõppekohad tuge vajavatele lastele võimetekohaseks õppeks. Samuti soovime lahendada toimetuleku- ja hooldusõppe õppekava järgi õppivate laste õppekohtade puuduse Harjumaal. Lisaks oleme võtnud eesmärgiks luua toe- ja erivajadusega laste peredele ning maakonna õpetajatele nõustamis- ja tugisüsteemid,“ kirjeldas Sepp.
Läänemaa
„Me oleme Läänemaal kokku leppinud, et kasutame toetuse vahendeid perioodil 2024–2027 kahe üksteisele olulise valdkonna, majanduse ja hariduse arendamiseks,“ nimetas SA Läänemaa arendusjuht Ingrid Danilov.
„Kuna Läänemaal on vähe suuri tootmisettevõtteid, siis peab siin toodetav omama suuremat lisandväärtust ning ettevõtlus olema konkurentsivõimelisem ja suutma konkureerida oma toodete ja teenustega ka välisturgudel. See omakorda eeldab aga hea haridusega ning laialdaste oskustega töötajate olemasolu,“ täpsustas Danilov.
„Maakonna haridusvaldkonna ees seisvad katsumused lähiaastatel ongi mitmekülgsete võimaluste loomine heal tasemel hariduse omandamiseks ja noorte ettevõtlikkuse ning tulevikutööks vajalike oskuste arendamiseks koolide ja ettevõtete koostöös.“
Lääne-Virumaa
Lääne-Virumaal on kokku lepitud, et toetusraha kasutatakse ettevõtluse edendamiseks suunatud olulise arendusprojekti kaasrahastamiseks.
„Maakonna omavalitsuste roll ettevõtluskeskkonna arendamisel on määrava tähtsusega. Selleks on vaja tegevust koordineerida ning tugisüsteeme ja oskusteavet arendada,“ selgitas Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevjuht Sven Hõbemägi.
„Teise osa maakonna arengustrateegia 2024–2027 toetusrahast suuname kultuuri- ja spordielu elavdamiseks ja mitmekesistamiseks, et panustada senisest jõulisemalt elanike kultuuri- ja liikumisharjumuste kujundamisse. Täpsem tegevuskava ja projektid selguvad lähikuude jooksul koostöös kultuuri- ja spordivaldkonna eestvedajatega,“ lisas Hõbemägi.
Põlvamaa
Põlvamaa Arenduskeskuse spetsialisti Aivo Ülperi sõnul on Põlvamaal kavas keskenduda kahele valdkonnale.
„Esimene suund on „Õppivate, aktiivsete ja õnnelike elanike ja kogukondadega maakond“, mille raames plaanime aastate 2024–2027 maakonna arendustrateegia toetusraha suunata tegevustesse, mis toetavad sporditaristu loomist ning spordivõimaluste mitmekesistamist ja kättesaadavuse parandamist,“ nimetas Ülper.
„Suuna valiku pikem eesmärk on parandada maakonna elanike tervisenäitajaid ja suurendada elanike tervena elatud aastate arvu, tagades võimalikult head võimalused kehaliselt aktiivse eluviisi kujundamiseks ja säilitamiseks.“
Teine fookusvaldkond on Põlvamaal „Mitmekülgse ettevõtlussektoriga maakond“, kus toetusraha on kavas suunata nii noorte ettevõtlikkuse edendamisesse kui ka maakonna loome- ja puhkemajandussektori arendamisesse.
„Selle valiku eesmärk on aidata kaasa sellele, et maakonna ettevõtlussektor oleks mitmekülgne, uutele ideedele avatud ja eri vanusegruppe kaasav,“ selgitas Ülper.
„Maakonna majandus sõltub praegu liigselt üksikutest ettevõtlussektoritest ning meie soov oleks sellega kaasnevaid riske pikemas plaanis hajutada.“
Saaremaa
„Järgnevatel aastatel keskendume sinimajandusega seotud praeguste ja uute õppekavade arendamisele TalTechi Kuressaare kolledžis, programmi „Meile elama“ juurutamisele ning ümber- ja täiendõppe võimaluste loomisele Saare maakonnas,“ nimetas Saaremaa abivallavanem Liis Lepik.
„Viimase abil on plaanis tegeleda spetsialistide nappuse probleemiga ennekõike avalikus sektoris. Lisaks aga ka ka mitmekülgsete tugiteenuste arendamisega ettevõtlussektorile, et tagada maakonna tööandjatele vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialistid. Fookusvaldkondade valikul lähtusime mullu koostatud Saare maakonna arengustrateegiast aastateks 2022–2035,“ lisas Lepik.
Valgamaa
„Valgamaal on üheks murekohaks vähene rahulolu avalike teenustega, mis mõjutab maakonna mainet tervikuna,“ tõi välja Valgamaa Arenguagentuuri juhatuse liige Anneli Kattai.
„Seetõttu tegime ettepaneku kinnitada maakonna arengustrateegia toetuse fookusteemadeks „Valgamaa on kvaliteetse elukeskkonnaga hästi toimiv maakond“ ning „Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond“. Need aitaksid tõsta maakonna atraktiivsust kohalike elanike seas ning meelitada maakonda turiste ning võimalikke investoreid."
"Eelkõige soovime investeeringuid suunata avaliku taristu ning elukeskkonna arendamisele,“ selgitas Kattai.
Viljandimaa
Viljandimaal on esimene prioriteetne suund sotsiaalteenuste arendamine ja teenuste kättesaadavuse parandamine.
„Eesmärk on rajada uus peamaja on Viljandimaa Omavalitsuste Liidu asutatud SAle Perekodu, kes osutab erinevaid sotsiaalhoolekande- ja haridusteenuseid erivajadustega lastele“ ütles Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Mati Toomsalu.
Teine fookussuund on Viljandimaal tööjõu oskusteabe arendamine. „Siin on eesmärk Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori arendamine, turismiturundus ja mainekujundus koos Kesk-Eesti DMO (Destination Management Organization ehk sihtkohaarendusorganisatsioon)piirkonnaga ning noorte ettevõtlikkuse arendusprogramm koostöös Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaaga,“ kirjeldas Toomsalu.
Taustateave
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alustas suve alguses maakondade arendusorganisatsioonidega dialooge.
Dialoogide eesmärk oli valida välja fookusteemad, mille arendamist toetada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (2024–2027). Meede on üks riigi regionaalpoliitika programmi osi.
Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on märgitud taotlejaks maakonna arengustrateegia tegevuskavas.
Praeguseks on fookusvaldkondade kokkulepped sõlmitud neljateistkümne maakonnaga. Lisaks septembrikuistele lepetele sõlmiti augustis kokkulepped Hiiu-, Jõgeva-, Pärnu-, Rapla- ja Võrumaaga. Kõikide maakondadega soovib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jõuda kokkulepeteni sügise vältel.
Toetusmeetme ligikaudne eelarve aastateks 2024–2027 on kõigi maakondade peale kokku 25 miljonit eurot. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot; toetuse maksimaalset suurust piirab maakonnale eraldatav toetussumma.
