Tingimuslikkus

Muudatused KM nõuetes 2026:

KM 1 ja KM 2 nõude 10 puhul seisneb muudatuse selles, et kui varem tuli sõnniku aunastamisest teavitada Keskkonnaametit 14 päeva ette, siis nüüd võib põllumajandustootja esitada teate samal päeval KOTKAS-e kaudu ja alustada aunastamist kohe, järgides seaduses sätestatud piiranguid.

KM 5 nõude 6 puhul on nõudesse toodud sisse järgmine täiendus: 

Kuni tarbijale müügini tuleb mune hoida puhtalt, kuivalt, lõhnavabalt, löökide eest efektiivselt kaitstult ja otsese päikese eest varjus. Tahtlik kõrvallõhna lisamine munadele ei tohi olla tehtud selleks, et varjata munadel enne olnud lõhna.

Muudatused HPK nõuetes 2026: 

Tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete peamiseks muudatuseks on HPK 1 nõude leevendamine. Leevenduse sisu seisneb selles, et varasemalt on liikmesriigil olnud kohustus tagada, et püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%, kuid nüüdsest on see lävend tõstetud 10% peale. 

Selleks, et taotlejad saaksid leevenduse lisandumisest kasu, ei pea nad edaspidi enam säilitama püsirohumaa pindala vähemalt ulatuses, mis on võrdne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste ühise taotluse (edaspidi ühine taotlus) esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ühise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga.

Siiski peab ka edaspidi arvestama asjaoluga, et kui püsirohumaa osakaal põllumajandusmaas väheneb riigi tasemel võrdlussuhtarvuga võrreldes rohkem kui 10%, määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kindlaks taotlejad, kes on püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud, ning määrab igale asjaomasele põllumajandustootjale individuaalse püsirohumaa tagasirajamise kohustuse, ehk kohustuse muuta maa tagasi püsirohumaaks. Endiselt tuleb varasemalt tagasirajatud püsirohumaad (märkega TAR) säilitada samal kohal, kuni püsirohumaaks muutumiseni ning selliseid maid asendada ei ole lubatud.

NB! Püsirohumaa mõiste muutmise tõttu alates 2026. aastast pikeneb lühiajaliste rohumaade muutumine püsirohumaaks kahe aasta võrra, ehk edaspidi käsitatakse püsirohumaana senise vähemalt viie aasta vanuse rohumaa asemel vähemalt seitsmeaastast rohumaad. Seetõttu on püsirohumaa tagasirajamise kohustusega seoses oluline, et enne 2026. aastat üles haritud püsirohumaa tõttu määratud tagasirajamise kohustuse raames tagasi rajatud püsirohumaa vanuse arvestus ja selle säilitamine toimuks ka edaspidi varem kehtinud reeglite kohaselt, mille tulemusena säilib taotlejate jaoks soodsam olukord. See tähendab, et kui nt 2025. aastal on püsirohumaa üles haritud, mille tõttu 2026. aastal määratakse taotlejale püsirohumaa tagasirajamise kohustus, tuleb tagasirajatud püsirohumaad säilitada vähemalt viis (mitte seitse) järjestikust aastat. 

Kui püsirohumaa säilitamise suhtarvu vähenemine peaks riigi tasemel 2026. aastal ületama lubatud 10% piirmäära, määratakse ülesharijatele 2027. aastal püsirohumaa tagasirajamise kohustus, mille puhul lähtutakse juba uuest püsirohumaa määratlusest, millisel juhul tuleb tagasirajatud püsirohumaad säilitada vähemalt seitsmel järjestikusel aastal või kauem pärast püsirohumaaks tagasi muutmist.

Tingimuslikkuse süsteemi kontrollidega seonduv. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/848 sertifitseeritud põllumajandustootjad loetakse vastavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 1., 3., 4., 5., 6. ja 7. standardile seoses teatud mahepõllumajanduslike tootmisüksustega ja üleminekuaja tootmisüksustega. Võttes arvesse (EL) 2018/848 sätestatud põhimõtteid ja reegleid ning mahepõllumajandussüsteemide olemasolevaid tavasid, saavutavad mahepõllumajandustootjad juba sellest tulenevalt eesmärke, mis kattuvad mitmete HPK nõuete eesmärkidega. Seega lähtutakse määruse (EL) 2018/848 kohaselt sertifitseeritud põllumajandustootja puhul eeldusest, et tema tegevus vastab enamikele HPK standarditele. Selline eeldus hõlmab siiski ka vajadust nõude rikkumise korral sellele reageerida, seega HPK nõude rikkumisele järgneb endiselt asjaomane tagajärg. 

Tulenevalt eeltoodule on muutnud ka HPK 7 nõude erisus, enam ei kehti erisus, et nõuet  ei kohaldata põllumajandustootja suhtes, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud.

Maastikuelementide säilitamine (HPK 8.1)

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudes (HPK) nr 8.1, mis reguleerib maastikuelementide säilitamist, on muutunud põllusaare käsitlus.

Edaspidi on säilitatav maastikuelement ka põllusaar, mis külgneb põllumaaga.

Varasema käsitluse kohaselt sobis säilitatavaks maastikuelemendiks ning ühtlasi ka toetusõiguslikuks maastikuelemendiks ainult põllusaar, mis oli põllumaaga ümbritsetud.

Põllusaar ei sobitu säilitatavaks maastikuelemendiks juhul, kui ta külgneb sellise ala või maastikule iseloomuliku vormiga, mille suhtes ta pole selgesti eristatav (näiteks metsa ääres).

Põllusaar saab külgneda näiteks teede, veekogude, õuealade või teiste maakasutuse tüüpidega (püsirohumaa, püsikultuurid).

Märg- ja turvasalad (HPK 2)

• 1. jaanuarist 2024 rakendus HPK 2 nõue. Turvasmullaga põllumajandusmaaks loetakse selle nõude puhul vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld ning turvasmullaga põld, mille kohta on põllumajandustootja võtnud (sh 2023. a-l) strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse (MULD) kohase kohustuse. Kui põllumajandustootja võttis 2023. a toetuse MULD kohustuse, siis loetakse selle kohustusega kaetud põllud turvasmullaga aladeks nii toetuse MULD kohustuse kui ka HPK 2 nõuete raames ja seda ka siis, kui vahepeal mullaseire käigus selgub, et muld on mineraliseerunud.
• Alates 2025. aasta 1. jaanuarist loetakse HPK 2 nõuete raames turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 65% ulatuses turvasmullaga põld ning põld, mille kohta põllumajandustootja on 2023. või 2024. a võtnud (MULD) kohustuse. Turvasmulla osatähtsuse protsendi langetamine on vajalik, et paremini säilitada turvasmullas sisalduvat süsinikku ja viia HPK 2 nõude raames määratletud turvasmullaga põllu definitsioon kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 2 standardiga.
• HPK 2 nõudesse on lisatud erisus, mis lubab turvasmullaga põllumaad üks kord kolme aastal jooksul künda ja freesida, st kündmine ja freesimine on lubatud iga 2 aasta järel.
• HPK 2 alanõudesse 2 on lisatud täiendus, mis sisuliselt tähendab, et juhul, kui kuivendatud turvasmuldadel tehakse veerežiimi kahepoolset reguleerimist, mille alla kuulub seadedrenaaži ehitamine ja veetaseme tõstmine, siis ei pea taotleja täitma HPK 2 alanõuet 2, mis ütleb, et kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaid ei ole lubatud kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajanduslikuks tegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva drenaažisüsteemi toimimiseks. Antud muudatuse eesmärk on, et turvasmullad seoksid rohkem süsinikku ning lisaks aitab ka veetaseme tõstmine sellele eesmärgile kaasa. Täiendavalt on sellistel aladel võimalik tegeleda märgalaviljelusega.

Talvine taimkate (HPK 6)

• HPK 6 talvise taimkatte nõude 30% erisus laieneb kartuli kasvatajatele. Kui põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuride alusest maast vähemalt 50% kasvatatakse kartulit, peab põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuride alusest maast vähemalt 30% olema talvise taimkatte all, mitte 50% nagu varem. Muudatus on tingitud sellest, et hiliselt koristatava kartuli puhul puudub võimalus koristusjärgselt talvist taimkatet rajada.

Viljavaheldus (HPK 7)

• 1. jaanuarist 2024 rakendus HPK 7 nõue. Põllumajandusliku majapidamise põllumaast 50% ei ole lubatud kasvatada sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal, välja arvatud vahekultuuri kasvatamise korral ja kui tagatakse põhikultuuri vaheldumine vähemalt kolme aasta möödudes. Põhikultuuri mõiste sisustamisel on loobutud 15. juuni külvamise kuupäevast. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis.
  Tootmisest kõrvale jäetud maa-alad ja elemendid (varasem HPK 8.1)

HPK 8

• HPK 8 nõudest on eemaldatud on 2023. aastal kehtinud nõue HPK 8.1, mis puudutas tootmisest kõrvale jäetud maa-alasid ja elemente. Tegemist oli keerulise ning taotlejate jaoks põllumajandustootmist piirava nõudega.

• Alates 2023. aastast kantakse tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetesse (HPK) üle ka varem kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse raames rakendatud püsirohumaa säilitamise kohustus.
• Süsteemi liidetakse ka tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide määratlemise nõue.
• Uue nõudena on süsteemi lisatud ka märg- ja turvasalade kaitse nõue HPK 2 (rakendub alates aastast 2024) ning lihtsustatud külvikorra nõue HPK 7 (rakendub samuti aastast 2024).
• Kohustuslikest majandamisnõuetest (KM) on välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senine KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE; rahvasuus tuntud kui hullulehmatõbi) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9).
• Süsteemi on lisatud põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsekoolituse läbimise nõue (KM 8).