Pärandniitude hooldamise toetust on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahenditest makstud alates aastast 2007. Sel aastal taotleti toetust 42 746 hektarile kokku 8,8 miljoni euro ulatuses. Võrreldes aastaga 2023 on toetusega hooldatavate pärandniitude pindala kasvanud 6036 hektari võrra.
„Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi suund on olnud järjepidev: taastatud pärandniidud tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ja nende hooldamist toetada. Järgmisel perioodil tahame siduda meetme senisest tugevamalt karjatamise ja toidutootmisega,“ ütles biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Ligikaudu kolmveerandit pärandniitudest hooldatakse praegu karjatamisega, peamiselt lihaveiste ja lammastega, sellel on jätkuvalt potentsiaali. Loomapidamise kaudu tekib pärandniitudele pikaajaline kasutus ning sellel on ka regionaalpoliitiline tähtsus, sealhulgas toidujulgeoleku seisukohast.
Karjatamise laiendamine eeldab ka kiskjate ohjamist ja loomaomanikule kahjude korvamist. Hundi pesakondade arv peab püsima ohjamiskavas seatud 20–30 pesakonna vahemikus ning korduvaid kahjustusi põhjustavate isendite puhul tuleb reageerida kiiresti.
Riigiplaani läbirääkimised jätkuvad ning meetme lõplik eelarve ja tingimused pole veel kinnitatud. Kavandatud 60 miljonit eurot hoiab aastase rahastuse praegusel tasemel. Toetatava pinna kasvu ja ühikumäärade muutmise tempo otsustatakse koos pärandniitude hooldajatega.
Pärandniitude hooldajad saavad taotleda ka teisi toetusi, nagu põhisissetulekutoetust ning loomaloomakasvatamisega seotud toetusi.
